Koondamisteate said ettevõtte töötajad kätte juba aprillis. “Praegu on vastuolulised tunded, sest kogu mu töömehetee on seotud puutööga,” rääkis 21 aastat tisleriametit pidanud Peep Preemel. Suvel kavatseb ta puhata, et siis eluga edasi minna.

“Kahju on omaseks saanud töökohast lahkuda. Valikuid ja väljakutseid on, aga siinne töö oli vaheldusrikas, sest sai väga erinevat aiamööblit valmistada,” kommenteeris 14 aastat puutööga tegelenud Rene Seppa.

“Praegu on ettevõte müügis, kuid kindlat ostjat pole veel leitud,” kõneles tegevjuht Heiki Kangro. Tööpingid aga viiakse omanike soovil Räpina valda Ruusa külla, kus neil on samalaadne puidutööettevõte nagu Viru-Jaagupis. “Kui hoonetele, milles on katusealust pinda ligi 5000 ruutmeetrit, lähiajal ostjat ei leita, muutub olukord väga keeruliseks, sest seni tööle jäänud inimesed leiavad ameti mujal ja praegu Eestis tekkinud tööjõunappuses on juba raske siia uusi töötajaid leida,” kommenteeris Kangro.

“Inimesed on muutunud palga suhtes nõudlikuks. Abitöölised nõuavad kohe 7000-8000 krooni palka,” lisas tootmisjuht. Tislerit-viimistlejat enam kümne tuhande krooniga ametisse ei meelita. “Selle pakkumisega saime vaid ühe puutöömehe,” nentis Kangro.

Viru-Jaagupi puidutööstuse probleemid algasid ööl vastu 12. detsembrit 2003, mil ettevõttes puhkes tulekahju. “Tuli hävitas plekkangaari, kus oli viimistlustsehh ja valmistoodangu ladu,” rääkis Heiki Kangro.

Põlengu kogukahju oli kuus miljonit krooni, mis osutus 20miljonilise aastakäibega firma jaoks raskeks löögiks. “Kuigi osa kahjusummast hüvitas kindlustus, halvas tulekahju meie edasise arengu, sest omanikel ei jätkunud vahendeid uuteks investeeringuteks,” selgitas tegevjuht. Lisaks tekitas tähtsa angaari häving firmale logistilisi probleeme, kui lakkas töötamast tootmissüsteem, mis seni hästi toiminud.

Tulekahjust põdema jäänud firmale hakkasid mõju avaldama ka probleemid tooraine- ja tööjõuturul. “Puidutoorme järsk hinnatõus, mis üksnes viimasel aastal on olnud 40 protsenti, ja meie töötajate lahkumine teistesse ettevõtetesse ja võõrsile ehitustööliseks nõrgendas niigi raskustesse sattunud ettevõtet,” nentis Heiki Kangro.

Lisaks teravnes konkurents aiamööbliturul, sest Aasia riigid eesotsas Hiinaga paiskavad maailmaturule suurtes kogustes tiikpuust aiamööblit.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0