Lõplik selgus selle kohta, milline omavalitsus kui palju raha vee- ja kanalisatsioonitorustike renoveerimiseks saab, ei saabu enne järgmise aasta suve. Foto: Tairo Lutter

Selle sügiseni ajasid Lääne-Virumaa omavalitsused ühiselt suurt veemajandusprojekti, mille kogumaksumus oli 790 miljonit krooni ilma käibemaksuta.

Projektist jäi kõrvale vaid Kunda linn. Kunda linnapea Allar Aron ütles, et kõrvale jäädi eelkõige seetõttu, et Kundas tegeleb veemajandusega erafirma, see aga oleks võinud kogu suure projekti löögi alla seada.

Nüüd oli Aron pigem õnnelik. “Eks aastate eest arvas nii mõnigi, et see asi jamaks kisub, aga sellist jama ei osanud küll vist mitte keegi uneski näha,” lisas ta.

Selgust pole ikka veel

Praeguseks on selge, et ühisest suurest veemajandusprojektist asja ei saa ja keskkonnaministeeriumist tulnud esialgsete juhiste järgi võib Lääne-Virumaalt projektile toetust taotleda seitsme reoveekogumisala raames kogusummas 433 miljonit krooni (käibemaksuta).

Lääne-Virumaa veemajandusprojekti nõukogu esimees, Sõmeru vallavanem Peep Vassiljev selgitas, et 31. detsembril 2009 lõpeb reoveemajanduse korda tegemise tähtaeg asulatele, kus inimekvivalent on üle 10 000, aasta hiljem asulatele, kus inimekvivalent jääb vahemikku 2000-10 000.

Inimekvivalendi arvutamisel arvestatakse lisaks elanike arvule ka tööstuslikku ja sotsiaalset koormust. Peep Vassiljev tõi näiteks, et Haljalas elab alla 1500 inimese, aga õlletehas tõstab Haljala inimekvivalendi 15 000 kanti.

Raha jagamise kriteeriume peale inimekvivalendi pole keskkonnaministeerium aga paraku siiani välja töötanud ja seetõttu on keerukas ennustada, kas kõik seitse Lääne-Viru reoveekogumisala, kus asulate inimekvivalent on üle 2000, eurotoetust saavad.

Valitsus arutas veemajandusprojektide saatust ka eilsel Narvas peetud kabinetinõupidamisel.

ASi Rakvere Vesi juhataja Urmas Krikk arvas, et mõistlik on teha ühine maakondlik taotlus, mitte minna üksteisega konkureerima, sest nii võib ohtu sattuda suvitajate arvel napilt inimekvivalendi nõuet täitev Võsu.

Peep Vassiljevi sõnul on aga maakondliku projekti maksumus nii suur, et see viiks otsustamise Tallinnast Brüsselisse, mis omakorda pikendaks asjade käiku.

Brüsselis langetatakse otsused projektide kohta, mille kogumaksumus on üle 25 miljoni euro ehk umbes 390 miljonit krooni.

Sestap on Vassiljevi ettepanek minna konkureerima kahe projektiga - Rakvere-Sõmeru ühes projektis ja kõik ülejäänud reoveekogumisalad teises projektis.

Praeguse seisuga võiksid valikukriteeriumid selguda aasta lõpuks ja juuliks peaks olema selgus majas, kes raha saab.

Surve hinnatõusule

Tapa abivallavanem Teet Koitjärv arvas, et ehitushindade kallinemise tagajärjel on tööde tegelik hind ilmselt suuresti erinev praegu projektis seisvatest summadest.

“Ilmselt oleks pidanud juba ammu hakkama üksinda tegutsema,” lausus Koitjärv ja lisas, et tegelikult ongi Tapal juba päris palju veemajanduse vallas tehtud ja kindlasti tehakse enne projekti käikuminekut veelgi.

Vallavanemad, kelle vald veemajandusprojektist välja jäi, on pettunud.

Rägavere vallavanem Jüri Landberg ütles, et ennekõike on kahju asjatult konsultatsioonidele kulutatud rahast, mida vallal on seitsme aasta jooksul kulunud umbes 100 000 krooni, ja vallaametnike raisatud ajast.

“Eks peame hakkama jõuliselt KIKi ust ründama ja oma positsioone selgitama,” arvas Landberg.

Rägavere vallal oleks veemajanduse korrastamiseks vaja vähemalt 10 miljonit krooni, mis on ligikaudu pool valla aastaeelarvest.

“KIKi projektide abil veevärki rekonstrueerides on see eelis, et raha laekub jupikaupa ja ka vallal ei ole vaja korraga üle mõistuse suurt summat omaosaluseks välja käia,” nägi Landberg halvas uudises ka head külge.

Sõmeru vald pääses küll osaliselt ka uude projekti, kuid vallavanem Peep Vassiljev ütles, et projektist välja jäänud osa maksumus on 45 miljonit krooni ehk peaaegu nagu valla aastaeelarve.

Vinni vallavanem Toomas Väinaste ei olnud rahul sellega, et Vinnit ja Pajustit vaadeldi keskkonnaministeeriumis lahus, ehkki asulaid teenindavad ühised trassid.

“Ka kooli ja ujula koormust arvestades vaadati vaid kohalikke, aga meil käib palju rahvast väljastpoolt valda,” lisas Väinaste.

Vinni valla veeprojekti kogumaksumus oleks vähemalt 60 miljonit krooni.

Peep Vassiljev ütles, et on tunda tõsist riigi poolset survet vee- ja kanalisatsiooniteenuse hindade tõstmiseks, samuti soovitakse, et omavalitsused suurendaksid omaosalust projektides.

“Praegu on veekulude osakaal leibkonna tuludest 1-1,7 protsenti, riigi surve on, et see oleks 4%,” rääkis Vassiljev, kelle sõnul tuuakse tänavu Haljalas kehtestatud järsku veehinnatõusu keskkonnaministeeriumis teistele omavalitsusjuhtidele positiivse eeskujuna.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0