Nädalavahetusel vedelesid küttepuud Rakveres Pikal tänaval, huvilisel oleks olnud vaid kokkukorjamise vaev. Foto: Tairo Lutter

Varem oldi arvamisel, et puuküte on odavaim. Kas see on nii ka edasi? Kallineb mootorikütus, suurenevad metsa ülestöötamise kulud.

Tihti ollakse arvamusel, et puu on puu ja ruumimeeter on ruumimeeter. Igal puuliigil on oma kütteväärtus, ja suure osa määrab niiskusesisaldus.

Õiged küttepuud peavad riidas kuivama vähemalt poolteist aastat, seega peaks igal puudega kütjal olema vähemalt aastane varu.

Küttepuu kuivus on tähtis, sest mida kuivem puu, seda rohkem annab ta sooja, pealegi tekitab märgade puudega kütmine pigi, mis omakorda küttekolletele hästi ei mõju.

Parim puu saar

Küttepuudega tegeleva osaühingu Halupuu kodulehe andmetel määrab kütteväärtuse puidu tihedus. Sama koguse ja niiskusesisalduse juures on tavaliselt kasutatavatest küttepuudest kõige suurema kütteväärtusega saar, millele järgnevad kask ning okaspuud. Kodulehe andmetel on kõige madalama kütteväärtusega hall lepp, mida peaks kuluma sama soojushulga saamiseks kaks korda rohkem kui näiteks kaske. Samas tuleb arvestada, et okaspuu annab põledes sädemeid, mille tõttu tohiks neid kasutada ainult kinnistes küttekolletes.

Müügil on ka kuivast saepurust surve all pressitud puitbrikett, mille niiskusesisaldus on alla 10%. Rakvere Küttelaost saadud andmetel pidi tonn puitbriketti olema võrdväärne 3-4 ruumimeetri kuivade puudega. Kuid alates 1. juulist on sellise kütte väljamüügihind ligi 2350 krooni tonn.

Küttepuu hind

Mitmele allikale toetudes võib öelda, et ühe tihumeetri küttepuude ülestöötamine maksab 130-260 krooni (hind oleneb ka metsa asukohast ja ladustamise kaugusest). Triigi metskonna metsaülema Alo Lingi andmetel kulub nende metskonnas selleks keskmiselt 180 krooni tihumeetri kohta. Metskond müüb ka kütet, kuid seda kolmemeetristena, hinnaga 280 krooni +18% tihumeeter. Lisaks tulevad ostjale transpordi- ja muidugi tükeldamiskulu.

Metskonnas hakkab suurem müügiaeg alles sügisel, kui inimesed avastavad, et talv on tulemas ja puid pole.

Küttepuid müüv firma OÜ Halupuu ostab puitu kokku hinnaga 350 krooni tihumeeter. Seal eeldatakse, et tegemist on suuremate kogustega, vähemalt 30 tm ehk üks koorem.

Kui müüja osutub petturiks, kogused ei vasta tellitule või kütte kvaliteet pole see, mis lubati, soovitab tarbijakaitseamet kõigepealt kohe võtta ühendust selle firmaga, kust kaup osteti, esitada kõik pretensioonid ning pakkuda välja ka lahendus, mida soovitakse.

Sellisele kirjalikule pöördumisele peab firma vastama 15 päeva jooksul. Kui seda ei tehta või pole võimalik mõlemat poolt rahuldavat lahendust leida, tuleks pöörduda tarbijakaitseametisse. Alles peab hoidma ka kõik ostu-müüki tõendavad dokumendid.

Metsades leiab nii mahakukkunud puid kui oksarisu. Kas oleks võimalik minna ja endale natuke kütet teha? Arvestama peab, et enamasti kuulub see mets kellelegi ja nii võivad tekkida probleemid omanikega.

Rakvere linna metsnik Taavi Saar on arvamusel, et tegemist on ikkagi linna maaga ja päris omavoliliselt ikka ei tohiks metsa teha. Kuid igal reeglil on erandeid ning vajaduse korral saab kokku leppida.

2. juulil ilmunud ajaleht Äripäev kirjutab, et kuna inimesed ei olnud eriti agarad küttepuid ostma enne olulist hinnatõusu, siis on alust oletada, et paljud muretsevad need mitteametlikult. Musta turu osatähtsus võib ulatuda kuni 70%ni.

Äripäeva hinnangul ei too käibemaksu tõstmine täiendavalt riigikassasse raha juurde, vaid annab käest kätte müüjatele võimaluse hinda tõsta.

Loodussõbralik puitbrikett

Puitbrikett on loodussõbralik ja naturaalne kütus, mis ei sisalda mingeid lisaaineid. See on toodetud peenestatud ning kuivatatud tootmisjäätmetest. Korrapärase kujuga brikett on sideaineta kokku pressitud väga kõrge rõhu all. Nende niiskusesisaldus on umbes 8%, tuhasisaldus 1%. Toode on väga suure tihedusega ja kõrge kütteväärtusega. Puitbrikett põleb kõrgel temperatuuril ning sellest jääb väga vähe tuhka.

Küttepuudega võrreldes on puitbrikett ligi 1,5 korda kallim.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0