Teet Koitjärv jagas tasakaalukalt ja operatiivselt informatsiooni ka Tapa valla jaoks ebamugavate sündmuste kohta. Foto: Tairo Lutter

Virumaa Teataja toimetuses leiti, et lõppeva aasta pressisõbraks kuulutatud Teet Koitjärvelt võiksid ka teised omavalitsusjuhid õppida seda, kuidas meediaga suhelda.

Tänavu oli Tapal üksjagu probleeme – veereostus kevadel, keskküttega seotud mured sügisel –, kuid alati oli majandusvaldkonna eest vastutav abilinnapea Koitjärv nõus informatsiooni jagama, saates ka regulaarselt laiali pressiteateid.

Vaenlast tänavu pole

“Olukorras, kus täpseid analüüse veel polnud, kus ei teatud juhtunu selgeid põhjuseid ja kus inimesi tuli epideemia puhkemise kartuses pidevalt toimuvaga kursis hoida, käitus eeskujulikult Tapa vallavalitsus, kes lähetas meediakanalitesse meilitsi regulaarselt uut informatsiooni veereostuse kohta,” ütles Virumaa Teataja peatoimetaja Aarne Mäe.

“Väga õige tegu vastutava ametniku poolt, nii peabki kriisiolukordades käituma, ja eriti siis, kui on ohus sadade inimeste tervis,” lisas Mäe.

Nii Koitjärve kui ka teiste Tapa vallajuhtide meediasõbralik tegevus on kaasa aidanud sellele, et Tapa on Virumaa Teatajas pidevalt pildil olnud.

Pressisõbra tõsisema kandidaadina nimetati veel suhtlemisaldis Lääne-Viru politseijuhti Enn Kuusikut.

Pressivaenlasena polnud lõppeval aastal Virumaa Teatajal kedagi esile tõsta, sest kõik, kellega ajakirjanikud aasta jooksul kokku puutusid, näitasid üles koostöövalmidust, lugupidamist ja aktsepteerisid nende poole pöördumise põhjuseid.

Virumaa Teataja pressisõber saab Riho Hüti klaasiteose, mis sümboliseerib selle omaniku läbipaistvat tegevust. Auhind antakse kätte konkursi “Aasta tegu 2006” tulemuste pidulikul väljakuulutamisel jaanuaris.

Mullu valis Virumaa Teataja pressisõbraks avatud suhtlemisega Lääne-Viru maavanema Urmas Tamme, pressivaenlase tiitel läks ise kunagi ajakirjanikutööd teinud Juhan Aarele, kes jäi toonase Vihula vallavolikogu esimehena politseile joobeseisundis autojuhtimisega vahele, keeldus esmalt kommentaaridest ja süüdistas seejärel teo avalikustamises ajakirjandust.

Aastavahetuse paiku valivad pressisõbra ja -vaenlase ka paljud teised väljaanded, samuti Eesti Ajalehtede Liit.

Eesti Ajalehtede Liidu liikmeslehed valisid eile 2006. aasta pressivaenlaseks Tallinki juhi Enn Pandi. Pressisõbraks kuulutati postuumselt Aadu Luukas.

Suhted avalikkusega

Pressisõbra tiitel läks postuumselt Aadu Luukasele ülekaaluka häälteenamusega, sest Luukas suhtles alati pressiga ja tal oli alati midagi öelda, teda iseloomustas tugev respekt avalikkuse suhtes igas olukorras ning ise oli ta hoolimata oma positsioonist tagasihoidlik.

Tallinki juht Enn Pant nimetati pressivaenlaseks seetõttu, et olles suure börsifirma juht, keda sajad ja tuhanded inimesed on usaldanud, ei anna ta mingisuguseid selgitusi sündmuste kohta, mille vastu avalikkus ja aktsionärid huvi tunnevad. Ühtlasi annab ta sellega selge signaali üleolevast suhtumisest ajakirjandusse.

Nii sõbra kui vaenlase kandidaadid esitasid ajalehtede toimetused. Pressisõber saab auhinnaks nimelise ruupori, mis valmib Kuldgraali metallikunstnike käsitööna.

Pressivaenlase tiitlile kandideerisid kultuuriminister Raivo Palmaru, Tallinki juht Enn Pant ja endine keskkonnaminister Villu Reiljan.

Pressisõbra kandidaatideks olid toimetused üles seadnud ärimees Rein Kilgi, Tartu linnapea Laine Jänese, ärimees Aadu Luukase (postuumselt) ning olümpiavõitja Kristina Šmiguni.

Pressisõbra ja -vaenlase valimise eesmärk on juhtida tähelepanu sellele, kuidas avaliku elu tegelased suhtlevad ajakirjanduse ja seeläbi avalikkusega.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5