Kohane on siinkohal võrdlus Ameerika ühendriikide rohelise kaardiga, sest Euroopa algatus on saanud juba hüüdnimeks sinine kaart. Spetsialistide hinnangul on võimalik lihtsustatult tööloa taotlemise idee ellu rakendada lähema paari-kolme aastaga.

Praegu liigub madala või keskmise haridusega tööjõust 85% Euroopasse ja 5% USAsse. Spetsialistidest läheb aga USAsse 55%, Euroopasse vaid 5%. Sinise kaardiga loodetakse olukorda muuta.

Miks sinine kaart?

Sinine kaart on nn präänik illegaalse immigratsiooniga võitlemisel. Soodustades ning lihtsustades seaduslikku sisserännet, võitleb Euroopa lisaks spetsialistide puudusele ka inimkaubanduse ning illegaalse immigratsiooniga.

Sinise kaardiga Euroopasse oodatud sisserändajad peaksid esitama kvalifikatsiooni tõendava diplomi ja tõendama vähemalt kolmeaastast töökogemust.

Töökoht, kuhu nad asuvad, peab olema niisugune, mida ei saa täita mõne Euroopa Liidu kodanikuga, palk peab olema vähemalt kolmekordne Euroopa Liidu miinimum ning töölepingu kestus minimaalselt aasta.

Kaart annab õiguse töötada ühes liikmesriigis kaks aastat ning seejärel saab suunduda tööle teise liikmesriiki, samuti võib Euroopasse kaasa võtta oma perekonna.

Miks on vaja sinist kaarti? Sinise kaardiga soovitakse Euroopasse meelitada haritud tööjõudu.

Eesmärgiks on kiiresti ning tõhusalt reageerida tööjõuturu vajadustele. Kaugemaks kavaks on suurendada Euroopa konkurentsivõimet ning ergutada majanduskasvu.

Nii kurb kui see ka pole, kuid Euroopa rahvastik näitab jätkuvat kahanemistrendi – siinne sündivus on madal ning reaalsus on see, et oma elatustaseme hoidmiseks-tõstmiseks on vajalik kaasata tööjõudu kolmandatest riikidest.

Spetsiifilised ametid

USA kogemus rohelise kaardiga lubab arvata, et kahju selline taktika ei tee.

Just ühiskonnale vajalike heade spetsialistide kaasamine teistest riikidest on USA-le viimase veerandsajandi jooksul edu toonud.

Samuti kohanevad kõrgharidusega välismaised spetsialistid ühiskonnaga paremini kui kvalifitseerimata tööjõud.

Euroopas, nagu ka Eestis, on puudu ennekõike infotehnoloogia spetsialiste ning insenere. Sellised ametid eeldavad spetsiifilist haridust ning töökogemust.

Väikeriigina peab Eesti aga silmas pidama, et oma ühiskonna arendamisel ei jääks me lootma ennekõike välisele abile. Eesti haridussüsteem peab koolitama igaüht tema võimete piirini, hoolimata tema rahakoti paksusest.

Me ei saa loota, et välistööjõud on odavam. Selline olukord on ikka ja alati ajutine, sest siia tulles soovib välismaalane saada kohalike spetsialistidega sama palka.

Sestap peaks Eesti keskenduma just nende oskuste sissetoomisele, mis on meil haruldased.

Seda võimaldab meie enda otsus, kuidas sinist kaarti kohaldada.

Saame kvootide ning palgatingimuste karmistamisel ka põhimõtteliselt keelata juurdepääsu oma tööjõuturule.

Marianne Mikko

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0