Lukksepa eriala õpilased said sügisel esimest korda minna välispraktikale. Soomes Varkause kutseinstituudis käis neli õpilast, nende hulgas ka Karl Soom. Foto: Erakogu

Rakvere kutsekeskkooli III kursuste õpilased läbisid eelmise aasta sügisel praktika teistes Euroopa riikides.

Praktikale pääseti Euroopa Liidu Elukestva programmi hariduskoostööle suunatud allprogrammi Leonardo da Vinci toetusel, mis rahastab kahte Rakvere kutsekeskkooli õpilaste praktikaprojekti.

Projekti “Uued oskused ja pädevused läbi õpirände kogemuse” raames käisid neli autoremondilukksepa eriala õpilast praktikal Rootsis Sanvikeni autoettevõtetes ja kuus koka eriala õpilast Hispaanias Cordoba linna toitlustusettevõtetes.

Projekti “Tegelik tööelu Euroopa kultuuriruumis” käigus said neli lukksepa eriala õpilast teha praktika Soomes Varkause linna metallitööettevõtetes. Selle eriala õpilastel oli esimest korda võimalus välisriigis praktiseerida.

Erinev juhendamisstiil

Soomes võttis õpilasi vastu Savo koolituskeskuse Varkause kutseinstituut - abistas nende majutuse korraldamisel ning otsis praktikaettevõtteid.

Seal käinud Eduard Vainu rääkis, et praktika käigus proovitud tehnika on selline, mida Eestis veel nii mõneski ettevõttes pole, ning saadud kogemused on tulevikus kindlasti kasuks. Ka juhendatavatesse suhtutakse teistmoodi. “Eestis sageli lihtsalt öeldakse, et see asi on vaja ära teha,” selgitas Vainu. Samas märkis ta, et mujal on praktikantide toetamiseks ettevõtetes ette nähtud spetsiaalsed inimesed, kes ei pea seda tegema põhitöö kõrvalt.

Rootsis on Rakvere kutsekeskkooli partner Sandvikeni ametikool. Ka Rootsis käinute sõnul oli tehnika tase kõrgem, kuid peale sellele tõi Erik Pekri välja, et tööpostil toimus suhtlemine väga rahulikult ning pingeid justkui ei tundunudki olevat.

Hispaanias Academia Cordoba hoole all olnud õpilased oskasid samuti töösuhtumise kohta palju kaasa rääkida. Neidki manitseti rahulikumalt võtma, kui tundus, et tööd liiga kiiresti tehti. “Tuldi meie juurde paberiga, kuhu oli kirjutatud SLOW (aeglane - toim),” rääkis Kädi Vergi. Julia Baranova lisas naerdes, et neil on kõik manana. “Kui peale vaatad, võib tunduda, et neil on täielik kaos. Aga tegelikult saab kõik tehtud,” lisas ka Rain Reitel.

Kuigi käima pidid käed, tuli töö edenemiseks ka palju suhelda. Kädi Vergi meenutas, et kui keelest väheks jäi, võttis ta näiteks kokal noa käest ning näitas, et võib teda aidata ja mõne töö ise teha. Õpilased läbisid eelnevalt siiki ka hispaania keele kursuse.

Keeleoskuse juures hämmastas Erik Pekrit Rootsis see, et ka 60-70aastane mees rääkis väga puhtalt inglise keelt, mida nii mõnigi noor Eestis ei oska.

Kogemusi koguneb

Kooli arendusdirektori Pille Padoniku sõnul on viimase kolme aasta jooksul välismaale praktikale saadetud mitme eriala õpilasi, koostööd tehakse Rootsi, Soome, Saksamaa, Hispaania, Prantsusmaa ja Inglismaa ametikoolide ja ettevõtetega.

Et tegu on Euroopa õpilaste liikuvusele suunatud programmiga, peaks vahetus toimuma ka vastupidi.

“Meie maakonnas on üsna raske leida töökohti välisriikide praktikantidele, sest ettevõtete esindajate kinnitusel pole kerge leida inimesi, kes sooviksid välismaa õpilast juhendada,” rääkis Padonik.

Õpilaste praktikaprojekti juht Katre Lomp rõhutas, et tunneb siiski heameelt, et leidub ettevõtjaid, kelle sõnul Eesti ei peaks Euroopalt ainult võtma, vaid aeg on ka tagasi andma hakata.

Aastate jooksul juhtunust rääkides meenutas Pille Padonik, et korralduslikke apsakaid on samuti ette tulnud.

“Näiteks ei jõudnud vahendav organisatsioon Hispaania grupile sel sügisel lennujaama vastu, sest aeti kuupäevad sassi,” ütles ta ja lisas, et tema oli siis ilmselt rohkem närvis kui noored ise, kes said ilusasti hakkama.

Aasta-aastalt on õpilaste mujale saatmisel süda ikkagi rahulikumaks läinud, sest õpilaste ettevalmistusse kaasatakse varem praktikal käinud õpilasi, kes annavad uutele praktikantidele nõu, mida arvestada ja milleks valmis olla.

Järgmistele minejatele soovivad õpilased julget pealehakkamist ja “kohe täie auruga peale minemist”.

“Pole mõtet arvata, et kõik on nii nagu kodus. Tuleb arvestada ja kohaneda. Ei tohi karta,” võttis Kädi Vergi jutu kokku.

Noored läbivad praktilised õpingud ka Eestis. Näiteks Hispaanias praktikal käinud Priit Puusepp on praegu presidendi koka juures praktikal, samasse kohta läheb kogemusi saama Kädi Vergi.

Leonardo da Vinci programm rahastab õpilaste sõidu-, majutus- ja kindlustuskulud ning keelelise ettevalmistuse kursuste maksumuse, lisaks saavad õpilased programmi eraldatud toetusest päevaraha.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5