Matti Tukiainen on kindel, et Eesti ametiühingud saavad jalad alla ja muutuvad kümmekonna aasta pärast võrreldavateks Põhjamaade tööliste ühendustega. Foto: Andres Pulver

Eestis on parasjagu käimas tulised vaidlused uue töölepingu seaduse üle. Mida teie sellest seadusest arvate?

Seaduse üksikasjadega ei ole ma väga hästi kursis. Küll olen kuulnud, et ametiühingud ei ole seadusega rahul. Mida paremini suudetakse oma seadust oma huvidega vastavusse muuta, seda kiiremini hakkab kasvama ka ametiühingute tähtsus ja tähendus.

Kui ametiühingutel õnnestub oma tahtmine läbi suruda, toob see minu arvates kaasa nende liikmeskonna kiire suurenemise. Ametiühingud lihtsalt tõestavad nii oma teovõimet.

Töölepingu seaduse ümber toimuv ja selle vastuvõtmine on Eesti ametiühinguile tõeliseks proovikiviks poliitilises võitluses töötajate õiguste eest.

Viimase aasta jooksul on Eestis olnud esil Soome ametiühingute tõrjuv suhtumine eestlastest töötegijatesse Soomes. Millest on see tingitud?

Soome ametiühingud ei ole mingil juhul eestlastest töötegijate vastu. Oleme selle vastu, et Soome firmad kohtlevad soomlasi ja eestlasi eri kombel ja maksavad neile sama töö eest erinevat palka.

Soomes tehtud töö eest tuleb maksta samasugust palka sõltumata töö tegija kodumaast. Ei tohi olla vahet, kas tööd teeb soomlane, eestlane, venelane või ameeriklane.

Teisisõnu öeldes oleme Eesti tööjõu ärakasutamise vastu Soome tööturul. Oleme Tallinnas avanud Soome tööturu infopunkti, kust saab laialdast infot Soome tööelust, meie lepingutest ja mängureeglitest.

Soome on ikkagi seadnud piirangud tööjõu vabale liikumisele.

Üleminekuaeg tuleneb sellest, et me ei ole kindlad, kas Soome tööandjad järgivad kokkulepitud reegleid. Järelevalvesüsteem ei ole veel piisavalt korralik ja seetõttu vajame üleminekuaega.

Tegelikult võib üleminekuaeg ka Eestile kasulik olla, sest inimesed ei torma massidena Soomest tööd otsima.

Kui võrrelda ametiühinguliikumist Eestis ja Soomes, siis millal olid Soome ametiühingud selles seisus, nagu on praegu Eesti ametiühingud?

Enne sõda. Ühise vaenlase vastu seismine aitas kaasa sellele, et 1939. aastal loodi Soomes toimiv töölepingu süsteem.

Sellest alates läks ametiühinguliikumine tõusuteele, sest töölepingu seadus nägi ette, et tööandja ja töövõtja vahel seisab töövõtjate organisatsioon, mis peab hoolitsema lepingute sõlmimise ja täitmise eest.

Aga loodetavasti läheb Eesti ametiühingutel meie praeguse tasemeni vähem aega. Tee, mis tuleb käia, on loomulikult pikk. Parimal juhul võib loota, et Eesti ametiühingud jõuavad samale tasemele Soome ametiühingutega kümmekonna aasta pärast.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0