Pohmell on võõrutusseisund: inimese organism püüab meeleheitlikult sinna tekkinud üleliigseid aineid väljutada. Foto: Internet

Pohmell ehk abstinentsi sündroom on teisisõnu võõrutusseisund ehk alkoholi lahkumine kehast, millega kaasneb nii kehalisi kui ka psüühilisi ilminguid.

Sisuliselt on tegemist organismi mürgitusseisundiga, mis on tekkinud mingi aine liigse tarvitamise tagajärjel – olgu selleks siis alkohol, narkootikum või midagi muud. See tähendab, et tarbitud on rohkem, kui organism suudab ainet lagundada ja kehast väljutada.

Rakveres töötav psühhiaater Mari Viik rääkis, et kui inimene tarvitab enda keha jaoks ülemäärase annuse alkoholi, peaks ta selle juba joobe ajal väljutama. “Järgmise päeva pohmell aga näitabki seda, et keha pole sellega hakkama saanud,” ütles Viik.

Pohmelliga on inimesel tavaliselt suur janu, sest organism tahab sinna alles jäänud üleliigse aine kontsentratsiooni lahjendada; hapnikuvarustus ja ainevahetus on häiritud, mistõttu mõnel süda klopib, kõht läheb lahti, ajab iiveldama ja oksendama. “Kõik on tingitud sellest, et kogu organism üritab kõigest väest tegeleda liigse annuse väljutamisega,” selgitas Viik.

Psühhiaatri sõnul kulgevad alkoholi imendumis- ja lagundamisprotsessid inimestel erineva kiirusega ja seetõttu ka talutakse erinevaid koguseid.

Tsüklijoojatega on Viigi hinnangul asi veidi teisiti, sest nende kehas tekib pikaajalisel alkoholi lagunemisel palju soojust ja energiat, mistõttu inimesed unustavad söömise ja langeb ainete lagundamiseks vajalike vitamiinide ning aminohapete hulk.

Ühtlasi tahab organism liigset soojust kehast eemaldada, mille tagajärjel tekib higistamine, südame pekslemine, tõuseb vererõhk.

Tsüklijoojate puhul on tema sõnul oluline, et aine lahkuks kehast aeglaselt. Selleks tuleb süüa, juua ja magada, vastasel juhul tekib ülekurnatus, mis omakorda viib deliiriumini.

Alkoholi tarvitamisega ja pohmelliga seondub palju müüte, mille tõe pähe võtmine võib tekitada paksu pahandust.

Mari Viik räägib mõnest müüdist ja tegelikkusest veidi lähemalt.

Kui hammas läheb verele

Esimene müüt: kui ma iga päev ei joo, siis järelikult pole mul sõltuvust.

Paljud arvavad, et kui nad kainena alkoholi ei taha, siis on kõik korras ning sõltuvusprobleemi pole.

Alkoholisõltuvuse esimeseks märgiks loetakse aga hoopis seda, kui inimesel tekib pärast esimest pitsi või klaasi alkoholi selle aine järele tung.

Ta võtab pitsi, kaks või kolm ega saa enam pidama. Nagu on kombeks öelda – hammas läheb verele.

Mida rohkem inimene alkoholi joob, seda suuremaks muutub tema taluvus selle aine suhtes; tõuseb tolerants, mis on teiseks sõltuvuse kui haiguse tunnuseks.

Suured kogused

Teine müüt: kui ma talun väga suuri koguseid alkoholi, on mul järelikult tugev organism.

Kui inimene suudab taluda ohtralt alkoholi, siis tegelikkuses näitab see, et organism on ainega harjunud ning ei pea seda enam kehavõõraks.

Organism lihtsalt ei tule enam selle pealegi, et peaks ennast kaitsma, ning selle tagajärjed on laastavad – alkohol hävitab nii keha- kui ka ajurakud.

Suurte koguste manustamine viib lõpuks mälulünkadega jooveteni, sest aju lülitab kaitseks ennast välja. Ka teised organismi kaitserefleksid lakkavad töötamast.

Tujutõstja

Kolmas müüt: alkohol tekitab alati hea tuju.

Kui esialgu tekitab alkohol eufoorilist meeleolu, mis on ka põhjuseks, miks paljud joovad, siis haiguse kulgu on sisse kirjutatud, et lõpuks muutub inimene igal juhul pahuraks ja agressiivseks. Ka kainena.

Sõltuvuse süvenedes kaovad positiivsed emotsioonid inimesest täielikult.

Piirangud noortele

Neljas müüt: alkoholipiirangud noorukitele võiksid olla leebemad.

Kuni 21. eluaastani on inimese aju arenguprotsessis ja ajurakud alles moodustuvad. Kui selles etapis alkoholi juua, jääb paratamatult mingi hulk ajurakke kujunemata, sest alkohol lihtsalt hävitab need juba enne küpsemist.

Seega – alkoholi joomine enne 21. eluaastat tähendab noore jaoks sisuliselt oma ajupotentsiaali hävitamist. See aga jätab inimesele sügavad jäljed kogu eluks.

Alkoholipiirang kuni 21. eluaastani pole juhuslikult kehtestatud.

Pealejoomine

Viies müüt: kui ma hakkan hommikul ärgates kohe peale jooma, siis pohmelli ei tule.

Nendes olukordades, kus hakatakse hommikul kohe peale jooma, esialgu tõesti pohmelli ei teki. Inimene võtab uue koguse alkoholi ja see teeb tema enesetunde kergemaks, kuid enamasti lõppeb selline käitumine uue peoga, mis omakorda viib tsüklilise joomiseni.

Aga ka tsükliline joomine päädib lõpuks pohmelliga - ja väga raske pohmelliga sealjuures.

Lisaks tähistab tsükliline joomine otseteed sõltuvuseni.

Pohmelliga autoroolis

Kuues müüt: pohmelliga on autorooli istuda ohutu.

Pohmellis inimese kogu tähelepanu kulub sellele, et üldse kuidagi olla. Et enesetunne on väga halb, siis ei suuda ta millelegi muule korralikult keskenduda. Pohmelliga tekivad inimesel tähelepanu koondamise ja keskendumise raskused ning tema reageerimiskiirus aeglustub. Ka ohtu ei osata enam adekvaatselt hinnata.

> Loe edasi

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5