Kärt Johanson “Seitse une nägu”

Anoise “Out in the Garden, Under the Stairs”

Keeran varahommikuse haigutuse saatel autonina pealinnast ida poole ning lükkan plaadimasinasse Kärt Johansoni vastse regilauluplaadi. Ja hüüan appi - ta laulab ju esimese loona mulle unelaulu! Just siis kui ärgata püüan.

Kärt Johansoni hääle kirkus, koduste jõud ning laulu taustal kõlavad kriginad mõminad teevad oma töö. Tüürin masinat tõusva päikese kiirtes ise muistsete aegade regilaululis-unenäolisse vatti mähkudes.

Plaat on hämmastav oma minimalistlikkuse poolest. Ajal, mil eesti etnomuusika liigub kõikvõimalikes suundades ning teisendab regilaule nii reggae-rütmideks kui ka rajurokiks, võtab Kärt Johanson kätte ja lihtsalt laulab. Selgelt ja siiralt. Muistsete laulude sõnum tuleb sel kombel paremini esile.

Väärib kiitust Kärt Johansoni julgus võtta ette kogunisti viieteistkümneminutilise regiballaadi plaadilelaulmine. Et lugu on üles kirjutatud Kadrina kihelkonnast, paneb see Kadrina mehe eriti kõrvu kikitama.

Kärt Johanson tüürib meid läbi muistsete viiside, mis kõlavad tema esituses nii meelekindlast ja eputuseta, justkui tuleks need sõnad otse tema seest - sündides just sel hetkel regilauliku siusust nagu olema peabki. Päike tõuseb sel taustal kuidagi eriti selgelt.

Unevatist vabanedes lükkan plaadimasinasse iirlaste Anoise. Tegemist pole lihtsalt ühe iiri bändiga, vaid eestilembese muusikarühmaga. Nad on esinenud Viljandi folgil, nende plaadi on välja andnud Eesti firma ARM ning oktoobris tuleb Anoise koos Johansonidega kontserdile ka Rakverre.

Anoise alustab ning korraga on auto seestpoolt säravamgi kui päikesetõus. Raske on jalga gaasipedaalil hoida, jalg kipub vägisi stepptantsu samme tegema. Ning taltub siis, kui Anoise lüüriliseks muutub.

Jõuan Rakverre, seljataga unenäoline ning energiast tulvil hommikusõit.

Kena eesti-iiriseguline ärkamine oli.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0