Looduskaitsehalduse projekti juht Andres Onemar märkis, et kuna Euroopa Liiduga liitumisel on olemasolevatele kaitsealadele lisandunud ka tähelepanu vajavad hoiualad Natura 2000 programmi raames, siis ei tulda nende haldamisel olemasolevate jõudude ning süsteemiga enam toime.

“Kaitsealade valitsemisega tegelevad mitu institutsiooni, nende töö peaks olema korraldatud paremini, selleks on vaja luua ühine kaitse- ja hoiualade võrgustik, mille tegevuse korraldamiseks on otstarbekas luua ühtne organisatsioon,” selgitas Onemar.

Organisatsiooni sees määratletakse kindlad piirkonnad ning selleks, et kaitsealadele esitatud funktsioone nõutaval tasemel täita, tuleb leida lisa olemasolevatele spetsialistidele. Praeguste töökohtade kaardistamist ning seda, kuhu ja kui palju tööjõudu ning milliseid ametikohti erinevates Eesti piirkondades juurde on vaja, Palmse ümarlaual ühe küsimusena arutatigi.

Reformiga kaasnevad muudatused nõuavad aga keskkonnaministeeriumilt täiendavaid kulutusi ning lõplik seisukoht sõltub Onemari sõnul eelarveläbirääkimistest, mis juba käimas. Kui suures mahus ministeerium spetsialistide poolt põhjendatud vajadusi tunnistab, selgub paari kuu pärast.

Ümarlaual osalenud Lahemaa rahvuspargi asedirektor Teet Koitjärv märkis, et arutuse all olnud looduskaitse haldusprojekt kaitsekorralduse ning -rezhiimide osas muutusi ei too. “Lahemaa rahvuspargi kaitsealadel elavad ja toimetavad kodanikud saavad edaspidigi asju ajada nendes samades punktides, kus harjunud seda tegema,” kinnitas Koitjärv.

Muutusi võib tulla asutuse ja töötajate ametinimedes ning ilmselt saab seoses töömahu suurenemisega tulevikus tööle võtta lisatööjõudu.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0