Kartulisaagi kohta on erinevaid arvamusi: ühed peavad seda rekordiliseks, teised tavapäraseks. Foto: Raigo Pajula/Postimees

Kuigi tänavu räägitakse Eestis rekordiliselt heast kartulisaagist, peavad kohalikud talunikud seda siiski keskmiseks. “Umbes kümme protsenti suurenes saagikus ühelt hektarilt, võrreldes eelmise aastaga,” rääkis Simunas 30 hektaril kartuleid kasvatav Gustav Põldmaa. Tema sõnul jäi maa ikkagi liiga kuivaks ja niiskust oleks rohkem vaja olnud.

Haljala vallas Aasperes kartulikasvatust viljelev agronoom Õie Reineberg peab end “popsiks”, sest temal on kartuleid vaid 1,5 hektaril. Ka tema ei pea tänavust saaki roosiliseks. “Meie jäime põua kätte, nii et saak on isegi alla keskmise.” Kartuli suuruse üle nuriseda tema hinnangul ei saa, kuid mugulaid oli ühe põõsa kohta vähe.

Hind langeb

Vanakülas Vinni vallas kartuleid kasvatav Mart Pärnaste on sellega tegelenud alles kolm aastat ja näeb kartulikasvatusel ikkagi tulevikku. Sel aastal tegi ta investeeringu ja ostis kartulikombaini ning plaanib edaspidi kartuli alla rohkem maad panna. Sel aastal 2,5 hektarile kartuleid pannud mehe sõnul on saak hea, kuid muretsema paneb selle hind.

Praegu on hulgimüügihind Pärnaste sõnul 3 kr 50 s, mis ilmselt veelgi langeb. Lõuna-Eestis müüakse tema teada kartulit hulgi juba kahe krooniga, sest saaki pole kuskil hoida ja väikeste kogustega kaubanduskettidesse ei pääse.

Pärnaste arvates annab kindluse see, kui on olemas kindel klientuur, ja ta loodab, et hind stabiliseerub novembri lõpuks. Meil on palju väiketootjaid, kes kasvatavad kartulit näiteks poolel hektaril, ja et neil hoiuruume pole, siis üritavad oma saagi kiiresti maha müüa.

Üha kallinev kütus ja kartulihinna samale tasemele jäämine sunnib edasi mõtlema. “Limiidiks on rahakott, see seab põllumajandusele ikkagi piirid. Ehk tuleb hakata kartulit ise ka töötlema,” pakkus ta välja võimaliku lahenduse.

Koos kergem

Ka Gustav Põldmaa leiab, et kui hästi teha, on kartulikasvatusel perspektiivi küll. Põldmaa on paremaks turustamiseks loodud tulundusühistu Talukartul liige ja tema toodang läheb nagu teistelgi osalistel suurtesse kaubanduskettidesse.

Rakvere Maarahva Liidu juhatuse esimees Ülo Niisuke aga tõdes, et liidus on kartulikasvatajaid väga vähe ning Lääne-Virumaa põllumeeste ühenduse talunikud on jõudnud arusaamale, et looma- või teraviljakasvatusega tegelemine on Eestis hetkel kasulikum.

“Kartulit tasub kasvatada ikka vähemalt paarikümnel hektaril, lisaks peab olema vajalik tehnika,” selgitas ta, miks seda muu tegevuse kõrvale ei võeta. Pealegi peaks olema hoidla, kus kartuleid üle talve säilitada. “Ükski restoran ega pood ei osta kartulit endale lattu, tootja peab tagama selle neile aasta ringi,” lisas Ülo Niisuke.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0