Eile olid ehitusfirma Ragoza OÜ töömehed ametis uue maja betooni valamisega. Hoone lõplikust valmimisest on praegu puudu üle miljoni krooni. Foto: Tairo Lutter

Eile pandi Vinni vallas Voore külas Vihmari rehabilitatsioonikeskuses nurgakivi Eestis esimesele naisnarkomaanide rehabilitatsioonitalule. Uus hoone kerkib meeste rehabilitatsioonitalu kõrvale ning on samuti kümnekohaline, kuid tulevikus on võimalus laiendada see kuni 20kohaliseks.

Armastame teid, forever

“Kahjuks puudusid meil seni rehabilitatsioonivõimalused naistele, kuigi statistika nais-narkomaanide kohta on alarmeeriv ja tõusutendentsiga, nagu ka HIV-positiivsete naiste arv,” rääkis AIDSi ennetuskeskuse juhataja Nelli Kalikova. Naistel on Kalikova sõnul sõltuvusega ka raskem toime tulla.

“Naised suudavad kauem varjata näiteks oma vanemate eest, et nad sõltlased on,” lisas ta.

Uue hoone nurgakivisse pandi kapsel üleeilsete ajalehtedega, HIVga nakatumise statistika, leping, milles tallu tulijad annavad lubaduse korrektselt käituda, paar artiklit keskuse kohta ja läkitus tulevastele elanikele praegustelt kasvandikelt.

Kirjas kaugesse tulevikku seisis poistepoolne kirjeldus elust talus ja Eestis, lisaks nende soovitused. “Pidage lugu, hoolige üksteisest ja ärge korrake vanu vigu. Täna me oleme õnnelikud, sest meil on tulevik. Meie tulevik olete teie. Me armastame teid. Forever! (igavesti – toim),” oli pöördumise eestikeelne tõlge.

Vinni vallavanem Toomas Väinaste sõnul on praegu kohalikel vähem kartusi kui 1998. aastal, kui rehabilitatsioonitaluga algust tehti.

“Praegu ei olegi enam hirmu, sest need poisid, kes siin on, käivad siin tükati isegi tööl ja nendega pole probleemi olnud,” rääkis ta.

Ka Nelli Kalikova oli seda meelt, et kümme aastat tagasi kohalikud tõesti kartsid. “Eks võib-olla arvati, et nad toovad narkootikumid kaasa. Diiler ei tule siia metsa kümne poisi pärast, ta teeb Lasnamäel ukse lahti ja tal on sada sõltlast vastas,” oli Kalikova kujundlik. Samuti on ta veendunud, et kasvandikud ise on selle koha mainet parandanud.

Seda Kalikova ei karda, et vastassugupoolte ühel territooriumil elamisest probleeme tuleb. Eksimuste korral peavad noored arvestama lahkumisega. “Mul käis külas ka üks Hollandi spetsialist, kes jagas kogemusi ja ütles, et ma ei muretseks – seal elavad keskustes vastassugupooled koos,” lisas ta.

Tüdrukute hoonesse on kaks naiskasvatajat juba olemas, kuid MTÜ AIDSi Tugikeskuse ravi- ja rehabilitatsioonikeskuse võrgustikku kuuluva uue hoone ehituse valmimisajast veel rääkida ei saa: talu ehituse jaoks on 900 000 krooni olemas, samas on aga üle miljoni krooni puudu, mille otsimisega aktiivselt tegeletakse.

Raha puudu

Nelli Kalikova sõnul on raha leidmiseks kaalutud ka pangalaenu võtmist või talus elamise eest raha võtmist.

Ka praegu maksavad noormeeste vanemad 1500 krooni toiduraha kuus, ja kui poisid ise tööle hakkavad, tasuvad nad selle ise. Ülejäänud raha saadakse projektipõhiselt.

Hoone arhitekt Nikolai Jakobišvili rääkis, et tegu on talumaja tüüpi kahekorruselise hoonega, mille ruumilahendus peaks eesmärgile jõudmisele igati kaasa aitama.

“Hoonesse ei tule eraldatud kohti, et keegi ei jääks omaette, et talu elanikud saaksid üksteist toetada.” Lisaks on ta jälginud veesoonte asukohta, et need oleks paralleelselt hoone seintega, ka sellisest asjast abi lootes. “See on niivõrd nõrk hing, keda siin ravitakse,” lausus ta. Majas on nii eluruumid kui tingimused psühholoogide ja psühhiaatritega töötamiseks.

Lihtsamatel ehitustöödel hakkavad abistama ka talus elavad noormehed. “Ja siseviimistlusel ehk juba ka esimesed tüdrukud,” arvas Kalikova.

Jakobišvili on projekti joonistanud näiteks tiibklaverigi, lootes, et see kunagi majja ka tuleb. Nurgakivi panekul viibinud Marko Pomerants, kes oli Vihmari talu alguspäevil Lääne-Viru maavanem, avaldas samuti arvamust, et kultuuriga võiks talus tegeleda küll. “Ega see, et sa oled sõltlane, ei tähenda, et sa oled andetu,” rõhutas ta.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5