Sisearhitekt Leila Pärtelpoeg näitab XVIII sajandist pärit mööblit, mis toodi pastoraati Rägavere mõisast. Foto: Arvet Mägi

Viru-Nigulas taasavati üleeile külastajatele pastoraadihoone, kus põhjaliku uuenduskuuri on läbi teinud saal, mis ennistati sisearhitekt Leila Pärtelpoja juhendamisel. Saali seintel, põrandatel ja lagedel taastati kunagine 18. - 19. sajandist pärit värvilahendus ning ruum sisustati Rägavere mõisast tagasi saadud mööbliga.

Alates kevadest on Viru-Nigula muuseumi haldajaks sihtasutus Virumaa Muuseumid.

“Kui kunagi oli kuskil üks väärikas hoone, siis tuleb seda näidata sellisena, nagu see oli. Viru-Nigula kirikumõisa ajalugu pälvis tähelepanu ja sellepärast me siia tulimegi,” ütles SA Virumaa Muuseumid juht Ants Leemets.

Näitus välgumihklitest

Alates pühapäevast saab muuseumis vaadata ka kunagise kolhoosiesimehe Kalev Laanemetsa välgumihklikogu.

Ants Leemetsa sõnul on Virumaa Muuseumide üheks eesmärgiks tutvustada Viru-Nigula kirikumõisa ja kihelkonda. “Väärtus on ka see, et Viru-Nigula vald on saanud juurde ühe saali, mida saavad kasutada kogudus, vald ja muuseum. Tahame, et suudaksime vallaga ja europrojektina korda teha kogu maja ja kunagi tulevikus kõik kirikumõisa objektid, mis praegu on lagunemas,” rääkis Leemets. Tema sõnul ei ole Viru-Nigula kirikumõis selline kommertsobjekt, mis raha sisse toob, vaid puhas missiooniobjekt.

Pastoraadi hoones hakkab igal pühapäeval või vähemalt kolm korda kuus toimuma loengusari “Pühapäevakool”, mis on järg suvisele “Kultuuriakna” projektile Karepal. Avamisürituse raames peetud esimeses pühapäevakoolis esines Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Andres Põder, kes arutles luteri kiriku rolli üle okupatsiooniajal ja praegu.

“Toome siia esinejaid, kes räägivad suurematest väärtustest kui igapäevane elu,” ütles Leemets.

Vallajuhid rahul

EELK peapiiskop, kunagine Viru-Nigula kirikuõpetaja Andres Põder rõhutas, et pastoraadi taastamine on äärmiselt oluline. “Usun, et pastoraatide kui kultuurilooliste ja ka rahvuskultuuri oluliste mälestusmärkide taastamise vajadus saab lähiajal järjest enam teadvustatud,” oli Põder lootusrikas.

Tema sõnul on seni tähelepanu all olnud kahte liiki ehitused - mõisad ja kirikud - ning pastoraadid on jäänud teenimatult varju.

Viru-Nigula vallavolikogu esimees Ain Tiivas lausus, et koostöö sihtasutusega Virumaa Muuseumid on olnud väga hea.

“Meie kirikukogudus on tükk aega otsinud talvekiriku kohta, samuti on see suurepärane kooskäimise ruum,” ütles ta taastatud saali kohta. Tema sõnul ahmisid kohalikud vanas kuues uue saali valmides esmalt õhku - tulemus oli sedavõrd ilus.

“Viru-Nigula kirikumõis on üks väheseid, mis on nii hästi säilinud. Üritame valla poolt anda parima, et siinne kirikumõis oleks toimiv kompleks, kus igal hoonel ka kindel otstarve,” rääkis Ain Tiivas ja lisas, et lihtne see ei ole, sest nõuab kokku kümneid miljoneid kroone.

Viru-Nigula pastoraadihoones avati muuseum 20 aastat tagasi. Nõukogude ajal kasutati hoonet sünnitushaigla ja kooli internaadina.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5