Kui üle Eesti said sõdurpoisid minna pühapäeval europarlamenti valima, siis Tapal see võimalus puudus. Ülemuste arvates otsisid nad vaid ettekäänet linnaloa saamiseks. Foto: Tairo Lutter

Riigikogu õiguskomisjoni esimees Märt Rask on kindel, et tegemist on inimeste põhiõiguste piiramisega. “Isegi vangimajas on tagatud õigus valimistel osaleda,” märkis Rask, soovitades poistel, kelle õigusi on piiratud, pöörduda keskvalimiskomisjoni poole. “Kellegi näpuvea tõttu ei pea põhiõigused realiseerimata jääma,” oli õiguskomisjoni reformierakondlasest esimees Märt Rask resoluutne.

Parteikaaslased eri meelt

Riigikogu põhiseaduskomisjoni liige Rein Lang oma erakonnakaaslasega aga eriti nõus ei olnud. “Eelvalimiste käigus oli kõigil siiski võimalik hääletamisest osa võtta ja seetõttu ma eriti konstitutsiooniliste õiguste rikkumist siin ei näe,” sedastas Lang ja tõdes, et ei ole asjasse väga põhjalikult süüvinud, kuid tema arvates väärib sõjaväelaste osalemine valimistel kindlasti omaette tähelepanu ning ka seadusandlikku reguleerimist.

“Praeguse korra juures teeb valimas käimise keeruliseks asjaolu, et väeosa ei saa ju valimispäeval tühjaks joosta,” nentis Lang, viidates tõigale, et sõdurid võivad tuua valimised ettekäändeks linnaloa saamiseks.

Ka Tapa väljaõppekeskuse ülem kolonel Urmas Roosimägi viitas asjaolule, et korraga ei ole võimalik enam kui pooltele sõduritest linnaluba anda. “Ajateenijad viidi teisipäeval Tapa kultuurikotta, kus neil oli võimalus eelhääletada kohalikus valimisjaoskonnas. Pakuti ka võimalust samal õhtul kino külastamiseks,” selgitas Roosimägi.

Res Publicasse kuuluv põhiseaduskomisjoni esimees Urmas Reinsalu pidas juhtunut kahetsusväärseks ja arvas, et põhisüü tekkinud olukorra kujunemisel on sõdurite puudulikus teavitamises.

“Valimiste päeval saab hääletada vaid elukohajärgses valimisjaoskonnas, seega poleks poisid niikuinii saanud Tapal hääletada,” märkis Reinsalu, lisades, et paljuski just selliste olukordade lahendamiseks eelhääletust korraldataksegi.

Reinsalu tunnistas aga, et näiteks laevadel on loodud eraldi hääletamisvõimalus laeva pardal ja seda võiks kaaluda ka sõjaväeosades.

Infot oli napilt

Vabariigi valimiskomisjoni esimees Heiki Sibul kinnitas aga, et sõjaväeosades valimise kord on seaduses selgelt reglementeeritud.

“Võimalikud variandid on eelhääletusel osalemine, valimispäevaks sõjaväeossa valimiskasti tellimine või poiste valimispäevaks kojulaskmine,” loetles Sibul, kelle arvates on küsimus pigem väeosa juhtkonna oskuses asi sõduritele selgeks teha.

Kaitseministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Madis Mikko ütles, et Tapal juhtunut uuritakse ja ministeerium ootab sõjaväelt selgitust. “Igal juhul on tegemist kahetsusväärse looga, hinnangu asjale saame anda siis, kui asi on selgem,” tõdes Mikko.

Haiguslehel viibiva õiguskantsleri Allar Jõksi avalike suhete nõunik Jaana Padrik soovitas valimisõigusest ilma jäänud sõduritel tungivalt koostada vabas vormis pöördumine õiguskantsleri poole, et asjale saaks ametliku käigu anda.

“Tegemist on põhimõttelise küsimusega, mis peaks leidma avalikkuse tähelepanu,” sõnas Padrik ja lubas õiguskantsleri probleemiga kurssi viia.

Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Urmas Reinsalu leidis, et kahtlemata on kõik Eesti Vabariigi kodanikud valimisõiguslikud ja kellegi valimisõiguse piiramine on tõsine asi.

Anonüümseks jääda soovinud kohtunik kinnitas, et näeks hea meelega sõdurpoiste loo kohtusse jõudmist.

“Hagi peaks aga esitama keegi, kes kohe sõjaväest vabaneb ja seda pärast tsiviilellu pöördumist,” soovitas kohtunik, kes kartis teenistuses oleva nooruki poolt kohtuhagi algatamise korral tema võimalikku diskrimineerimist ülemuste poolt.

Kaitseväe pressiteenistuse osakonnajuhataja Georgi Kokošinski kinnitusel oli probleeme europarlamendi valimistega vaid Tapal, kus piirduti eelhääletusega. Teistes väeosades said sõdurid valida ka pühapäeval.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 3