Öeldakse, et kui raha ei ole, siis pole ka see mingi raha. Käesoleva juhtumi kohta on ilmselt ka eriarvamusi. Foto: Tairo Lutter

Probleemi tagamaad ulatuvad aastasse 2001, mil Võru kandis autot juhtinud Kalevile (nimi muudetud) määrati liikluseeskirja rikkumise eest 230kroonine rahatrahv.

Kuus päeva pärast otsuse kättesaamist tasus Kalev nimetatud summa ja tundus, et sellega on asi lahendatud. Aga ei olnud. Saabus kohtutäituri teade, milles seisis, et maksmata rahatrahvi tõttu on karistuse määranud politseiasutus avanud Kalevile toimiku.

Selgus, et vahepeal oli muutunud trahvide tasumise kord ja Kalevi makstud summa laekunud valele politseiüksusele.

Et sündmus oli siis veel värske ja võla kustutamise kviitung alles hoitud, lahendati probleem kohtutäituri büroos - kviitung kopeeriti ja lisati toimikule, toimik lõpetati.

Seitse aastat hiljem

Juhtum kerkis uuesti esile tänavu veebruaris, kui Kalev avastas, et tema pangaarve on arestitud.

Et mees oli ise arve arestimise hetkel kodust eemal ja sularahaautomaat jutule ei võtnud, siis oli ta jäetud olukorda, kus isegi kojusõiduks raha ei jätkunud.

Arvates, et pangakaardiga on midagi korrast ära, pöördus Kalev murega panga poole, kust öeldi, et tema konto on arestitud. Arestimise põhjus peitus aga selles samas, seitse aastat tagasi suletud toimikus, mis osutus nüüd ühtäkki uuesti avatuks.

Olukorra selgitamiseks pöördus Kalev rahatrahvi määranud politseiasutuse poole. Asja lähemalt uurinud, avaldati politseis sügavat imestust ja teatati, et Kalevi vastu neil pretensioone ei ole ja et kõne all olevat toimikut pole olemaski.

Edasised otsingud viisid Kalevi justiitsministeeriumi kodanikuportaali, kus teadupärast peaksid toimikute kujul näha olema kõikide kodanike patud. Aga mida polnud, seda polnud.

Nüüd oli juba ka Kalevi imestus suur - kusagil midagi ei leidu, aga pangaarve on arestitud.

Pangakonto aresti korraldas kohtutäitur, kes dokumentidega tutvumise järel teatas Kalevi esindajale telefoni teel, et tegemist olnud eksitusega. Kohtutäitur selgitas ka, et inimesed, kes olid seitsme aasta eest kohtutäituritena töötanud, on nüüdseks ammu lahkunud ja temal lihtsalt puudus asjast selge ülevaade.

Selgitus võinuks olla vastuvõetav, kui jätta arvestamata asjaolu, et nendel 2001. aasta dokumentidel seisab tolle sama kohtutäituri nimi.

Kummastav on, et kohtutäituriga suhtlemise järel ilmus justiitsministeeriumi kodanikuportaali Kalevi menetluses olev toimik, mis iseenesest pidanuks seal olema kogu loo vältel ehk 2001. aastast alates.

Pärast justiitsministeeriumile tehtud järelepärimist toimik kodanikuportaalis suleti.

Kahetsusväärne juhtum

Kohtutäiturite täiskogu ja aukohtu juhatuse esimees Mati Kadak leidis, et tegemist oli kahetsusväärse juhtumiga.

Millest lugu alguse sai, on Kadaku hinnangul põhjaliku uurimise ja detailidega tutvumiseta raske öelda. “Tõenäoliselt oli põhjuseks see, et trahv laekus valele politseiosakonnale,” arvas Kadak.

Seetõttu politsei avaski toimiku ja saatis kohtutäiturile vastavasisulise avalduse, muud dokumendid ning nõude konto arestimiseks.

Kuidas aga kord juba suletud toimik seitsme aasta möödudes uuesti avatuna välja ilmus, jäi ka Kadakule arusaamatuks.

“Teine asi on see, et meie arestime ju ainult võlgnevuses oleva summa ulatuses. Ülejäänut võib kodanik vabalt kasutada,” rääkis Mati Kadak. “Miks aga pankade sularahaautomaatide kaardid ja Interneti-pank konto arestimise järel ei toimi, on tõesti küsimus. Poleks ju vaja neid sulgeda. See on puhtalt pankade probleem, mida ma kahjuks kommenteerida ei oska,”lisas ta.

Kunagi ei või teada

Inimene ikka eksib, sest see on inimlik. Eksivad ka kohtukullid ja teisedki seadusesilmad. Eks taha ju ametnikudki teha nii, kuidas parem oleks. Aga välja tuleb ... nagu alati.

Pensionär Kalev lubas oma kodumaja keldrisse rajada dokumentide arhiivi. Keldrisse seepärast, et kui kogu laekuvat paberipahna aastakümneid säilitada, ei mahuks see enam eluruumidesse ära.

“Iialgi ei või teada, kunas mingit dokumenti vaja võib minna,” teab Kalev värsketele kogemustele tuginedes öelda.

“Talvekartulit aga hakkan hoidma naabrimehe keldris, kes kasutab seda ka edaspidi juurikate panipaigana, sest tema ei tunne veel Eesti vabariigi iseärasusi,” võtab Kalev kogu teema ühe lausega kokku.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4