| |
|
 |
TTÜ diplomeeritud soojusenergeetika insener ja kauaaegne energiaaudiitor Aare Vabamägi jagab meeleldi oma kogemusi, kuidas säästa järjest hinnalisemaks muutuvat soojusenergiat.
Foto: Tairo Lutter |
 |
Insener õpetab soojust säästma
20.09.2007 00:01
Raivo Raigna
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Energiahindade pidev ja tuntav tõus on see, mis
sunnib püksirihma pingutama nii ettevõtjat, eraautojuhti kui ka maja- või
korteriomanikku.
Lähenev talv toob paljudele kodanikele kaasa suuremad küttearved, hinnatõus ei lakka ilmselt ka järgnevatel aastatel. Reaalsuseks on saanud, et küttehindade tõus sööb märkimisväärse osa palgatõusust. Tekib nõiaring. Kuidas sellest välja tulla? Oma kogemustest energiaaudiitorina ja rahvusvahelistest tähelepanekutest energia kokkuhoiu vallas räägib Aare Vabamägi. Euroopas reisinud energiaaudiitorina on teil
ülevaade euroliidus kõige kasutatavamatest energiasäästumeetmetest. Millised on
meie tüüpilised vajakajäämised nendega võrreldes? Olles teiste maade kolleegidega suhelnud, tean, et endised nn ida ploki maad on energiasäästuga suurelt jaolt sarnaste probleemide ees. Odava energia ajal vähese soojapidavusega materjalidest ning plaanimajanduse tingimustes ehitatud hooned vajavad nüüd lisasoojustamist. Kui ringi liikuda, on näha, kuidas nii Poolas, Tšehhis kui Saksamaal (idaosas) soojustatakse elamuid massiliselt. Paljud riigid on selleks otstarbeks võimaldanud erineva suurusega toetusi, sest kogu soojustuse maksumuse majanduslik tasuvus ilma toetuseta on küsitava pikkusega. Teisisõnu, pean silmas aega, mille möödudes soojustus ennast tagasi teenib selle arvelt, et maksate vähem elamu kütteks kulutatud energia eest. Kui see aeg on näiteks üle 15 aasta, siis tundub ta nii kaugena, et ei innusta kulutusi tegema. Kui aga toetusega koos on tasuvusaeg näiteks viis aastat, pole asi enam nii perspektiivitu. Euroopa Liidu nn vanades liikmesriikides on aktuaalne juurutada energiasäästlikku käitumist, sest heaoluriikide elanike sissetulekuga võrreldes moodustavad kulud energiatarbele tühise osa, mistõttu ei pöörata nendele erilist tähelepanu. Üht olulist erinevust ehk ka vajakajäämist teiste riikidega võrreldes tahaksin siiski välja tuua. Nimelt hakati endises Nõukogude Liidus teatud ajal ehitama elamusiseseid küttesüsteeme nn ühetorusüsteemidena. Ühetorusüsteem tähendab lihtsustatult selgitades seda, et ruumide kütteks vajalik soe vesi liigub tubades asuvatesse küttekehadesse ja sealt tagasi soojussõlme magistraaltorustikku üht toru pidi. See aga tähendab, et kui pole küttekehale ette ehitatud möödaviiku koos toimiva ventiiliga, siis jookseb kogu küttevesi kõikidest küttekehadest järgemööda läbi. Selline küttesüsteem kütab küll eluruumid soojaks, juhul kui küttekehad on projekti järgi valitud ja paigaldatud, kuid ei võimalda küttekeha tasandil soojuse väljastust reguleerida. Soojuse väljastuse reguleerimine küttekeha tasandil on aga energiasäästu üks põhieeldusi. Üks levinumaid hoonete soojustamise viise on
amortiseerunud akende väljavahetamine. Milliseid meetmeid peate soojustamisel
veel tõhusaks? Akende väljavahetusel tuleb silmas pidada kindlasti seda, et senini kasutatud aknad olid elamu ventilatsioonisüsteemi kindlad osad. Uute akende paigaldusel tuleks samuti mõelda, kuidas värske õhk sisse pääseb, sest uued, ilma ventilatsiooniavadeta aknad on nii õhutihedad, et eluruumide õhuvahetus jääb nende paigaldamise järel ebapiisavaks. Sellest algavad päris tõsised probleemid nii elanike tervisele (liigniiskus, hallitus, hingamisteede haigused) kui ka elamu ehituskonstruktsioonile (niiskus, soojuse parem ärajuhtimine, korrosioon, piirde lagunemine). Tõhusaks saab pidada näiteks elamu pööningule või lamekatusele lisasoojustuskihi paigaldamist. Efektiivseks on osutunud samuti elamute otsaseinte soojustamine. Sama efekt on pööningu soojustamisel nii otsakorterite kui ülemiste korterite mugavusele. Peale soojustamise on tõhusad ja vajalikud kütesüsteemi automaatika ja seadmete ümberseadistamine ja eelkõige sobivate seadmete olemasolu. Milliseid tüüpilisi ehitusvigu olete oma
praktika ajal näinud? Siinkohal ei tahaks peatuda minevikus tehtud ehitusvigadel, nagu välispiirete ebatihedus, paigaldamata soojustus, mittetöökorras küttesüsteem jne. Pigem juhiksin tähelepanu praegustele ehitustöödele, et need ei osutuks tulevikus luhtunuks. Pean silmas näiteks paigaldatavat soojustust, mille paksuseks on vaid 5 cm. Leitakse, et tuleb odavam, kui 10 cm asemel pannakse 5 cm paksune soojustus. Tegelikult tehakse ära kõik tööd, mis on vajalikud ka 10 cm soojustuskihi paigaldamiseks, aga soojustuskihi maksumuse arvelt hoitakse veidi kokku. Kuid liiga õhukese soojustuse paigaldus võib viia selleni, et seni ehituskonstruktsiooni piiridest väljas olev nn temperatuuri nullpunkt nihkub ehituskonstruktsiooni sisse ja hakkab seda lõhkuma jäätumise ja sulamise tsükli käigus. Teine aspekt, mis silma on hakanud - elamute
otsaseinad kaetakse pärast soojustamist plekist tahvlitega. Kunagi soojustatakse
ju ka ülejäänud seinad, kas siis soovitakse elada täielikult plekiga kaetud
elamus? Elamute ja samuti muude ehitiste välispiirded on asulate välisilme olulised kujundajad - viimistlege elukeskkond maitsekalt ja värvikalt, sest see ümbritseb teid aastakümneid. Milline energiasäästumeetmetest elamumajanduses
tasub teie arvates kõige kiiremini? Tasuvusaja kestuse määrab ära ühe komponendina energiasäästuks tehtud investeeringu suurus ja teise komponendina säästetud energia maksumus. Omalt poolt olen püüdnud rõhutada seda, et energiasäästuks tehtud investeering on võimalik tagasi teenida vaid juhul, kui teoreetiliselt säästetavast energiast reaalselt raha saab kokku hoida. Igaüks meist saab energiat vähem kulutades raha kokku hoida vaid juhul, kui tal on selleks teadmine, soov ja võimalus. Teadmine tekib end koolitades, lugedes ja energiasäästuseadmete või -materjalide tootjate reklaame lugedes. Soov tekib teadmisest, et on võimalik reaalselt väiksemat küttearvet tasuda ja vabanevat raha oma tarbeks kasutada. Aga võimalus kokku hoida tihti puudub, sest enamikul korteriomanikest otsene kütteväljastuse reguleerimine küttekeha tasandil puudub ehk rahvakeeli seletades - korteri radikatel pole töötavat kraani, millest kütet reguleerida. Töötava kraani nüüdisaegne nimetus on termoregulaatorventiil ja kõige efektiivsemini töötab see kahetorusüsteemsel küttesüsteemil. Seega algab energiasääst tehniliselt elamu küttesüsteemi reguleeritavusest. • Elukoht Haljala vallas. • 1991. aastal lõpetas TTÜ soojusenergeetika insenerina. • Töötanud üle 10 aasta sihtasutuses Regionaalsed Energiakeskused nõustaja ja juhatajana, energiaaudiitor (TTÜ tunnistus) alates 2001. aastast. • Esindab Eesti maaomavalitsusi Euroopa Liidu Kohalike Omavalitsuste ja Regioonide (CEMR) Energia töögrupis.
|