MTÜ Porkuni juhataja Ain Aasa koristab Porkuni kunagise meierei hoones, kuhu tuleb apartement ökoturistidele. Foto: Arvet Mägi

Paljud hooned Porkunis on nüüdseks kaotanud oma funktsiooni ning seisavad tühjana, oodates häid ideid ja investeeringuid nende taaselustamiseks.

“Et pakkuda kvaliteetset ökoturismi, on tarvis rajada korralik majutusasutus Porkuni südamesse. Porkuni jahimaja ja Laululinnu külalistemaja leevendavad turistide majutusvõimalusi, kuid jäävad asula keskusest siiski mitme kilomeetri kaugusele,” kommenteeris Porkuni seltsielu üks eestvedaja ja turismimajandust arendavate projektide käivitaja Martin Sõmer.

Porkuni saab apartemendi

MTÜ Porkuni juhataja Ain Aasa kui kohaliku elu edendaja ja tundja on Soome ärimehe Lukka Laaksoneni projekti teokstegemisel abiks nii nõu kui jõuga.

“Porkuni vajab majutusteenuse pakkujat ning toitlustust aasta läbi ja Lukka Laaksoneni plaan puhkemaja rajada on kaalukas ettevõtmine, arendamaks kohalikku turismimajandust,” arvas Aasa.

Puhkemaja tuleb apartemendi tüüpi. Turistide käsutusse ehitatakse kümme kahekohalist tuba koos köögi ja duširuumiga. “Loome oma klientidele hubased võimalused selleks, et Porkunis ei puhataks mitte päev-kaks, vaid kogu nädal,” rääkis Aasa.

Kuid Porkuni vajab ka avalikke käimlaid ja jäätmepunkte. Matkarajad tuleb tähistada ning teeolusid kohati parandada. Lõpetada on vaja paemuuseumi laiendamine ning sinna ka esmase infopunkti rajamine. Et enamiku aastast elame hämaruses on oluline ehitada välja tänavavalgustus nii Porkuni külas kui ka matkaradade ääres. Nende probleemide lahendamisega juba tegeletakse või on ülesanded Porkuni turismimajanduse arenguplaanides kirjas.

Rõhuasetus ökoturismile

Martin Sõmer leidis, et Porkuni võiks ökoturistile puhkamiseks sobida. “Ökoturist on Porkuni jaoks inimene, kes tuleb eemale vingugaasiga saastunud linnaõhust ja -mürast, et leida rahu ning vaikust ja hingata sõõmukese kosutavat puhast õhku,” selgitas Martin Sõmer. Metsaradu ja teisi teid pidi liikudes saab tutvuda Porkuni maastikukaitsealale jäävate väikejärvede ja nende järvede sängidega. On veel paiku, kus puud on jäetud püsti, pole laiu raiesmikke. Leidub palju selliseid taimi ja kooslusi, mis on Lääne-Euroopas suur haruldus ning mille kaitsmiseks on nüüd kasutusele võetud kõige rangemad meetodid. Porkunit avastav ökoturist saab tutvust teha ka maapõuega, mis Porkuni paemurrus paljandub.

Kui varem olid Porkuni tõmbenumbriks liikuvad (ujuvad) saared, siis nüüd on sellele lisandunud järv seoses oma küsitava eksistentsiga. Kui järv vaid taastuks ja selle veerežiim lubaks tegeleda ka harrastuskalapüügiga, saaks turistidele laenutada õngitsemisvahendeid koos vastava juhendmaterjali ning püügiloaga. Porkuni ümbruse jalgrattateed suvel ja suusarajad talvel pakuvad ökoturistile kindlasti meeldivaid elamusi.

Porkuni on koht, kus jalutades saab lasta fantaasial lennata. Tänu pikaajalisele ajaloole võib hea fantaseerija näha Porkunis eri ajastuid: alates taanlaste vallutusretkedest Borkholmi lossile, millest on järele jäänud vaid väravatorn, ja lõpetades pildiga Porkunist tänapäeval ja tulevikus. Kõiki neid Porkuni ökoturismi plusse tutvustasid Martin Sõmer ja Ain Aasa mitme aasta jooksul Euroopa riikides korraldatud ökoturismialastel nõupidamistel S MAN 2000 “Jätkusuutlik kalaturism NATURA 2000 ja teistel tundlikel aladel”.

“Saime ka kinnitust, et teiste riikide partnerid näevad Porkunis suurt arengupotentsiaali. Tuleb olla vaid loominguline ning leida üles see tõeline eripära - tõmbenumber, mis kinnistaks Porkuni paremini ökoturismikaardile,” nentis Martin Sõmer.

Tamsalu vallavanem Toomas Uudeberg kommenteeris puhkemaja rajamist otse Porkuni südamesse kui väga vajalikku sammu kohaliku elu edendamisel ja valla turismimajanduse arendamisel. “Vallas on tekkimas juba majutusasutuste võrk. Meie valla külalistele on pakkuda ööbimis- ja aktiivse puhkuse võimalusi Tamsalu spordikeskuses, Laululinnu külalistemajas, Porkuni jahimajas. Kui nüüd lisandub puhkemaja Porkuni järve kaldal, võib öelda, et meie vallal on majutusasutuste valik igale maitsele,” rääkis vallavanem Uudeberg.

Porkuni

• 1240. aastast kuulusid Porkuni alad Tallinna piiskopile.
• 1479ndal valmis Porkuni kivilinnus, aastal 1874 mõisahoone.
• Porkunis on 199 elanikku, looduskaunis koht järvedega.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5