Mairi Salin (vasakult), Anne Kruus, Imre Aulis ja Kerli Vaht näitavad õpetaja Tõnu Kurikjani valvsa pilgu all Hispaanias omandatud oskusi. Foto: Arvet Mägi

Mairi Salin, Kerli Vaht, Anne Kruus ja Imre Aulis on Rakvere kutsekeskkooli III kursuse kokaeriala õpilased, kes viibisid viis nädalat Hispaanias Andaluusias kaunis Cordoba linnas ja tegid kohalikes toitlustusettevõtetes töötades tutvust sealse toidukultuuriga.

Mis seal salata – noored pälvisid kohalike toidubosside palava armastuse, ohtralt kiidusõnu ja tulid tagasi mitu pirakat protsenti enesekindlamana.

Enne tagasiteed pistsid ülemused eesti noortele pihku oma visiitkaardid ja andsid korralduse kohe pärast kooli lõpetamist tagasi tulla ja neile ametlikult tööle asuda.

“Näiteks minu boss hakkas lahinal nutma, kui ma minekuks sättisin,” rääkis Kerli Vaht.

Väärt kogemus eluks

Algus polnud aga tegelikult sugugi nii roosiline. Et üldse saada Hispaaniasse praktikale, tuli kutseka õpilastel läbida konkurss ja kuigi tormi sellele ei joostud, oli nõudlus siiski suurem kui kohti jätkus.

Mida peavad õpilased tegema, et saada selline väärt kogemus eluks? Ei midagi erilist tegelikult, räägib projektijuht Pille Padonik.

“Koolisisesel konkursil arvestati õpilaste töössesuhtumist, õppetööst osavõttu, õppeedukust, suhtlemisvalmidust, võõrkeeleoskust jms,” tutvustas Padonik tingimusi. Nii et ei mingeid karme eksameid ega piinlikke intervjuusid.

Imre, Anne, Kerli ja Mairi jaoks, kes osutusid seekord väljavalituiks, oli see esimene kaugem reis ja kõik leidsid üksmeelselt, et tegemist oli fantastilise kogemusega.

Eriti kindlasti tüdrukute jaoks, sest eesti plikad meeldivad hispaanlastele ju hästi. “Tänaval oli pidevalt nii, et mingid tüübid sõitsid mööda, pistsid pea autoaknast välja, vilistasid ja hüüdsid “Guapo!” (eesti k ilus – toim.),” rääkis Anne Kruus.

Kui meil Eestis on levinud müüt, et hispaanlased on laisad, räägivad hirmus palju ja tööd teha ei viitsi, siis natuke on see tõsi ja natuke ei ole ka.

Näiteks, mis puutub töökusesse, siis on hispaanlased Mairi Salini sõnul kohe kindlasti töökad. “Kui nad tööd teevad, siis hoolega ja pidevalt, mingeid kohvi- ja muid pause neil tööajal pole. On ainult lõuna poole tunni ringis,” seletas Salin.

Mis puutub aga sellesse, et hispaanlased räägivad hirmus palju ... see vastab 100% tõele. Kutseka õpilased vähemalt arvavad nii.

“Muidu oli kõik väga vahva ja tore, kuid see pidev rääkimine väsitas küll kohati vägagi,” tõdes Kruus. “Nad on lihtsalt nii familiaarsed ja suu käib neil lakkamatult. Tasub sul öelda kellelegi ainult tere ja juba läheb hull jutt lahti.”

Imre Aulise sõnul ajas alguses hämmingusse see, et kui midagi oli vaja seletada, siis seda tegid hispaanlased alati kõik koos. “Ühel hetkel oli sul kümme inimest korraga ümber ja kõik ajasid oma joru,” rääkis Aulis.

“Ükskord mu töökaaslane uuris mu vestmikku ja siis ma otsisin sealt välja sellise sõna nagu “lärmakas” ja ütlesin, et see sõna käib hispaanlaste kohta,” rääkis Vaht. “Sellepeale kostis töökaaslane, et oh ei, praegu on talv ja külm aeg, praegu me oleme just vaiksed. Ma ei kujuta tõesti ette, mis siis toimub, kui on suvi ja soe.”

Fritüürimaania

Mis puutub Hispaania toidukultuuri, siis selle mõistega seostavad õpilased järgmisi märksõnu: fritüür, friikartulid, tilluke köök, kitsas, muna.

Kruusi sõnul on Hispaanias tavaline, et toitlustuskohad on avatud köögiga, kusjuures köök ise on nii väike, et seal mahub hädavaevu töötama. “Väga paljud toidud tehakse neil fritüüris, mis minu arvates on täiesti kohutav,” tõdes Kruus. “Nad lasevad fritüürist läbi enam-vähem kõike. Mulle nad tegid ükskord muna nii, et pistsid selle keeva õli sisse, küpsetasid natuke ja panid taldrikule. Seda ma küll ei suutnud süüa. Ütlesin, et aitäh, aga ma parem praen ise endale muna.”

Hispaanlaste tüüpiline praad pidavat olema liha ja friikartulid. “Friikartulid on neil justkui mingi rahvustoit,” ütles Vaht. “Tegelikult on hispaanlaste üks rahvustoite paella, ent seda pakuti üsna vähestes kohtades.”

Imre Aulise spetsialiteediks olid magustoidud. Nii tuli tal päevast päeva koksida mune, sest valdav osa hispaanlaste magustoite koosneb Aulise sõnul just munast ja võist. “Magustoitude hulgast leiab munamaiuste kõrval ka šokolaadist valmistatud hõrgutisi,” rääkis ta.

Pärast viienädalast praktikat on üks igatahes kindel – Mairi Salin läheb tagasi. Raudselt kohe. “Lõpetan kooli, õpin veel keelt ja siis lähen tagasi ja jään sinna elama. Mulle meeldis seal nii väga.”

Projekt

• Rakvere kutsekeskkooli projekti “Uued oskused ja pädevused läbi õpirände kogemuse” toetab ELi kutseharidusprogramm Leonardo da Vinci.

• Projekti raames saadetakse kutsekeskkooli autoremondi, ehitus- ning kokaeriala õpilasi praktikale Saksamaa, Rootsi ja Hispaania ettevõtetesse.

• Kõik õpilaste praktikaperioodiga seotud kulutused kannab projekt.

• Sama projekti raames siirduvad järgmised kokaeriala õpilased Hispaaniasse Cordobasse praktikale 19. oktoobril ja autoremondi eriala õpilased Rootsi Sandvikeni ettevõtetesse 28. oktoobril.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4