Võsu muusikapäevade peakontserdi lõpetasid publiku täiel häälel kaasa laulma pannud vennad Johansonid, keda kuidagi ei tahetud lavalt ära lasta. Foto: Margus Ott

Rahvast jagus Võsu muusikapäevadele parasjagu, rohkem oleks võib-olla juba natuke liiast olnud. “Eks alati tahaks rohkem, aga tuleb arvestada sellega, millised on võimalused publiku vastuvõtmiseks,” ütles muusikapäevade korraldaja Toivo Arnover, kellel tuli kahe päeva jooksul nii mõningi hall karv juurde.

Väljareklaamitud vennad Urbid jäid lihtsalt tulemata, lastele esinenud Heino Seljamaa aga kadus ära, sest ei leidnud väidetavalt Võsu üles. Lõpuks jõudis ta siiski kohale ja pani lapsed endaga lõbusasti kaasa laulma, ehkki lükkas sellega ajakava natuke paigast ära.

Koht oli vale

Laupäevane suur ühiskontsert, kus astusid rahva ette Tõnu Tepandi, Bonzo ja Tõun, Velli Joonas, Kütt ja Aadla ning vennad Johansonid, oli publiku jaoks muusikapäevade kulminatsiooniks.

Tõrvatilk meepotis võib päris palju paha teha. Sedapuhku oli tõrvatilgaks Võsu muusikapäevade pealava ehk Seitsmes Taevas. “Kas Võsul siis tõesti ühtegi mõistlikku kontserdipaika ei ole?” pahandas Tallinnast spetsiaalselt Bonzot kuulama sõitnud Veikko Sarapuu.

Sarapuu arvates oleks kontsert võinud toimuda väljas lõkke ääres. “Siin sees on heli jube ja koht ise jätab oma pitseri,” lisas ta.

Eriti kõva pitseri jättis Seitsmes Taevas lastekontserdile, ehkki lapsed sellest ise vist eriti aru ei saanudki. Küll aga pahandasid emad-isad ja vanaemad-vanaisad selle üle, et saalis istuvate laste peade kohal lehvisid kümned viinareklaamiga lipukesed ja kogu saal oli alkoholireklaamiga üle ujutatud.

Publikul oli saalis halb, sest istekohti nappis ja neistki olid enamik baaripukid. Kolm ja pool tundi kõrge puki otsas kõõluda ei ole just eriti lihtne. Aga publik ei lasknud ennast sellest häirida ja nautis kontserti täie rinnaga.

Kontserdi pikkusele vaatamata jäi hinge kripeldama tunne, et kõik esinejad said ilmselgelt liiga vähe aega laval olemiseks ja rahvas ei tahtnud neid kuidagi minna lasta. Korraldaja Toivo Arnover oli aga karm ja lubas lisaloo esitada vaid viimastena üles astunud vendadel Johansonidel.

Põrsas kotis

Muusikapäevade intiimsem ja sobilikum osa toimus aga tegelikult juba eelmise päeva õhtul, kui Velli Joonas laulis Vainupea kabelis, teater Varius esines tükiga “Üle vee” Võsu rannaklubis ja Kütt ning Aadla astusid “Öö lauludega” üles Käsmu kirikus.

Tuntud väliseestlasest muusiku ja kirjamehe Olaf Kopvillemi elust rääkiv lavalugu pakkus vaatajatele paraja portsu äratundmisrõõmu, sest linte Kopvillemi kupleedega hoiti ENSV-s kui kalleimat aaret ja need kuulati sõna otseses mõttes ribadeks.

Ühe korraliku teatrietenduse juurde käib ka kavaleht, aga seda paraku Variusel pakkuda ei olnud ja nii jäi publikul teadmata, kes laval üles astusid. Nägupidi tunti ära vaid Egon Nuter.

Küti ja Aadla öökontsert tõi Käsmu kiriku rahvast pilgeni täis. Vaid ühe küünla poolt valgustatud öises pühakojas ette kantud nipernaadilikud laulud haarasid rahva kaasa.

Hilisel öötunnil oli raske tööpäeva järel paljudel siiski ennast ärkvel hoida ja istumiseks mitte just kõige mugavam kirikupink segas pisut kontserdi nautimist.

Võsu muusikapäevade korraldaja Toivo Arnover hindas Küti ja Aadla kontserdi enda jaoks nende muusikapäevade kõige suuremaks elamuseks ja kõige suuremaks üllatuseks. “Ostsin nii-öelda põrsa kotis,” rääkis Arnover, kes polnud kumbagi meest enne laval esinemas näinud. “Aga tulemus oli vägev ja mul on kahju neist inimestest, kes reede õhtul Käsmu kirikus ei olnud.”

Laupäeva õhtul jäi Võsu muusikapäevi lõpetama Justament, aga see oli juba after-party, kus kahe päeva jooksul muusikast hinge voolanud rahu kõrvale ka paraja portsu energiat sai.

Kõigile viperustele vaatamata võib Võsu muusikapäevad siiski kordaläinuks lugeda. Kõlas palju oma laule, mis ka päevade nimes “Oma laul” välja hõigatud oli.

Tulevik on lootusrikas, sest järgmiseks suveks peaks Võsule rannaklubi taha looduslikku amfiteatrisse ehitatama laululava, mis on sellise ürituse jaoks sobivam koht.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4