Välismaale tasub praktikale minna
21.12.2006 00:01
Katrin Kuljus, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Rakvere kutsekeskkooli autoremondi- ja ehituseriala
noormehed on rahul Saksa ja Rootsi ettevõtetes saadud praktikakogemustega, kuid
enamik neist välismaale tööle ei tormaks.
Rakvere kutsekeskkooli neli autoremondi eriala õpilast ja kaks ehituseriala õppijat olid kuu aega praktikal Saksamaal; kolm nädalat olid neli autoremondi eriala õpilast kogemusi saamas Rootsi ettevõtetes. Erinevates autoteenindustes praktikal olnud noormeeste tööpäev oli sama pikk kui teistel töölistel. Mitu poissi tõdes, et kõikide tööde tegemist ettevõtetes neile kohe ei usaldatud. “Alguses töötasin juhendaja käe all, aga hiljem juba üksi. Juhendaja ainult ütles, mida on tarvis teha,” rääkis Alar Ubar. Värske tehnika Huvitav oli noormeeste meelest välisriigis praktikal olla juba ainuüksi seepärast, et lisaks sõbralikele inimestele oli seal töökodades hoopis uuem tehnika. “Diagnostikaseadmed, mida alles kaks nädalat tagasi näitusel demonstreeriti, olid juba enamikus töökodades olemas,” märkis Mati Mäe. Peale sakslaste oli autoremonditöökodades veel teistest rahvustest töölisi. “Firmadelt tuli tagasisidena, et poisid võiksid osata ka vene keelt. See oli üllatav, et juhendajate seas võib olla vene keele kõnelejaid, näiteks Mati Mäe juhendaja oli pärit Kasahstanist. Hinnang poiste kohta nii Saksamaa kui ka Rootsi praktikaettevõtetest ja vahendavatelt partneritelt oli igati positiivne,” rääkis Rakvere kutsekeskkooli arendusdirektor ja selle praktika projektijuht Pille Padonik. Harjutusi iseseisvaks eluks Praktikal käinud lõpetavad kevadel ja on valiku ees, kas minna tööle või hoopis edasi õppima, näiteks tehnikaülikooli. “Mind kutsuti küll ehitusele tagasi,” ütles Saksamaal olnud Ahti Taavel, kes tegeles praktika ajal katusepaigaldustöödega. Kuigi võõrsil olles tekkis neil uusi kontakte, leidsid mõned noormehed, et tööle just sinna ei kipuks. Eestis on palk väiksem, aga ka elada on odavam. Maksegi ei võeta nii palju - seega on mõttekam Eestisse jääda, arvasid poisid. Välispraktika positiivsete mõjudena tõid poisid välja keeleoskuse paranemise. Samuti tuli välisriigis töötades ja elades õppida iseseisvalt hakkama saama. “Õppisin säästlikult elama,” nentis Ragnar Tambla. Tööst vabal ajal uudistati kohalikku eluolu. Saksamaal külastati Kieli, Hamburgi ning käidi Taani piiri ääres Flensburgis. Rootsis praktikal olnud poisid võtsid rendiautoga ette reisi Stockholmi. Välispraktika sai võimalikuks Euroopa kutsehariduse edendamisele suunatud koostööprogrammi Leonardo da Vinci toetusel. Tegemist on Rakvere kutsekeskkooli projektiga “Uued oskused ja pädevused läbi õpirände kogemuse”. Selle projekti raames saadetakse autoremondi, ehitus- ning kokaeriala õpilasi praktikale Saksamaa, Rootsi ja Hispaania ettevõtetesse. Välispraktikal osalenud saavad ka europassi õpirände tunnistuse, kuhu on kirja pandud kõik õpingud, koolitused ja praktikad, millest inimene on osa võtnud väljaspool oma elukohariiki. Sellisest dokumendist on abi edaspidi välismaal tööd otsides. 5. jaanuaril siirduvad neli kokaeriala õpilast sooritama praktikat Hispaaniasse Córdoba linna toitlustusettevõtetesse.
|