1980. aastate teise poole esimesed protestialgatused, mis said võimalikuks M. Gorbatšovi perestroika (kommunistliku režiimi ümberrivistumise perioodi) vabamates oludes, kasvasid välja Eesti kultuuri ja elukeskkonna kaitsmise vajadustest. Seevastu Hirveparki kogunenud inimesed sisenesid omamoodi miiniväljale. Selleks oli ajaloo ja poliitika ülitundlik valdkond, mida kommunistlik diktatuur kõige kiivamalt kontrollis.

Väljakutse valele

Tõsi, kahekümne aasta eest ei nõutud Hirvepargis veel vabadust ega omariiklust. Küll aga nõuti valjuhäälselt ajaloolise tõe kindlakstegemist. Teisisõnu - ajaloolise vale paljastamist. Juba Solženitsõn oli oma 1970. aastate murrangulises kirjutises “Elagem ilma valeta” osutanud totalitaarse süsteemi tuginemisele kahele sambale - vägivallale ja valele -, mis on teineteisest sõltuvad, sest üksi jäädes ei suuda kumbki neist püsida.

Stalini-Hitleri kurikuulsa sõpruslepingu 48. aastapäeval esitati Hirvepargis väljakutse valele. Usuti, et Nõukogude-Saksa 1939. aasta 23. augusti pakti salaprotokollide avalikustamine paljastab Moskva ametliku vale, nagu astunuks eesti rahvas 1940. aastal vabatahtlikusse “abiellu” Nõukogude Liiduga.

Hirvepargis alguse saanud Eesti rahvusliku vabadusliikumise motoks võiks olla: “Tõde teeb teid vabaks”. Pärast Hirvepargi meeleavaldust selgus vähem kui aastaga tõde 1939. ja 1940. aasta sündmuste kohta. Totalitaarse võimu valele oli antud hoop, millest ta enam ei toibunud. Selle tulemusena sattusid segadusse ja kaotasid enesekindluse ka vägivallatsejad, kes olid siiani harjunud jagamatult võimutsema.

Kodanikualgatus

Täna, kahekümneaastase distantsiga võib tõdeda üht: Hirvepargi kodanikualgatusega tehti esimene samm täiesti uuel teel. Poliitiliste muudatuste areenile astusid neile endalegi ootamatult Eesti kodanikud, kes pakkusid välja põhimõtteliselt erinevaid lahendusi. Hirvepargi ürituse õnnestumine asetas Eesti järgnevad sündmused rahvuslik-demokraatliku arengu rööbastele, mis viisid järjest kindlamalt ehtsa iseseisvuse taastamise poole.

Järgnesid allkirjade kogumine stalinismiohvrite mälestuseks ning MRP-AEG infobülletäänide publitseerimine. Murranguliseks kujunes järgmine, 1988. aasta, mille märksõnad ja tempod kujundati uute rahvuslike kodanikualgatuste käigus.

“Ametlikul” võimul jäi üle vaid nendele reageerida. Veebruaris tähistati rahva omaalgatuse korras Tartu rahu 68. ja Eesti Vabariigi 70. aastapäeva, millest kompartei ja nõukogude võimu ladvik jäiselt distantseerus, kui oli üritanud esimest üritust Tartus jõuga lämmatada. Kuid just need Hirvepargi ürituse edust inspireeritud rahvuslikud meeleavaldused viisid poliitilisele läbimurdele, mille edasisteks etappideks olid aprilli muinsuskaitsepäevad Tartus, 1988. a suvised öölaulupeod, Eesti pikim poliitiline pikett draamateatri ees juunist oktoobrini (nõudega vabastada viimased süümevangid), Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP) rajamine 20. augustil Pilistveres ning septembrikuine Eestimaa laul.

Algus Hirvepargist

Hirvepargist ulatub niisiis rahvuslike kodanikualgatuste loogiline rida Eesti vabariigi taastamiseni 20. augustil 1991 rahvusriigina, õigusliku järjepidevuse alusel.

Hirvepargi meeleavalduse õnnestumine johtus suurel määral kodumaa rahvuslaste ning Eesti pagulaskonna aktsioonide heast omavahelisest koordineerimisest. USA Balti aktivistidele võlgneme tänu rahvusvahelise ajakirjanduse tähelepanu ettevalmistamise eest. Nende aktivistide organiseeritud USA senaatorite kiri M. Gorbatšovile, mis saadeti välja paar päeva enne 23. augustit, tõkestas suure tõenäosusega ürituse jõuga mahasurumise kavad.

Hirvepargi meeleavaldus koos analoogiliste demonstratsioonidega Riias ja Vilniuses kujunes Balti rahvaste saatuse teema läbimurdeks maailma avalikkuse teadvusse. Eesti, Läti ja Leedu meeleavaldusi kajastati 24. ja 25. augustil paljude välismaiste ajalehtede esikülgedel.

Hirvepargi tähtpäev on hea põhjus teadvustada Eesti ainulaadseid kodanikualgatusi, et iga koolilapski võiks nende üle Eesti Vabariigi 90. aastapäeva lähenedes uhkust tunda.

Tunne Kelam, Hirvepargi meeleavaldusest osavõtnu

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0