| |
|
 |
Lisaks lilledele ja lindudele meeldib Heino-Valdek Krollile joonistada ka muid loodusmotiive, praegu sügislehtede värvipidu.
Foto: Arvet Mägi |
|
Joonistamine annab elujõudu
23.10.2008 00:01
Raivo Raigna, reporter
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 Rätsep Heino-Valdek Krolli elus on olnud palju
muremusti päevi, kuid tema joonistatud piltidest õhkub helgust ja
rõõmsameelsust. Tema jaoks on joonistamine harrastus, mis aitab võidelda raske
haigusega ja annab elujõudu.
Kas armastus joonistamise vastu on pärit juba
lapsepõlvest? Minu lapsepõlv möödus lastekodus. See oli Teise maailmasõja järgne aeg. Isa pole ma kunagi näinud, ema kaotasin varakult. Joonistasin ka lapsena, aga rohkem juba meheeas.Mis sai tõukeks? Raske haigus - langetõbi, perekonna lagunemine ja tütre sattumine lastekodusse. See juhtus seitsmekümnendate aastate lõpus, kaheksakümnendate alguses, kui need mustad mured mu murdsid. Näis, et minu olukord on trööstitu ja väljapääsmatu. Olin invaliid, keda vaevasid sagedased haigushood. Ja siis avastasin enda jaoks joonistamise. Lilli ja linde paberile pannes hakkasin nägema, et maailmas ei ole üksnes tumedad värvid, vaid seal leidub ka ilusat. Peale esteetilise elamuse, mille joonistades sain, veendusin, et olen millekski suuteline. See suurendas minus kindlustunnet ja andis nii palju uut elujõudu, et suutsin elu hammasrataste vahelt välja tulla, tütre lastekodust ära tuua ja teda kasvatama hakata. Tütar on nüüd juba täiskasvanu ja mulle toeks. Kas olete joonistamist kusagil õppinud? Ainult kunstiringis. Erialalt olen rätsep. Töötanud veel laohoidja ja katlakütjana. Olete joonistanud peamiselt linde. Mis teile
neis imponeerib? Mulle meeldib suleliste graatsilisus, nende imeline võime lennata. Ja lendamisest tunnevad nad rõõmu ja nende laul on üks hinge hõiskamine. Eks ole inimestelgi vahel soov olla linnu sarnaselt vaba. Vähemalt mina unistan mõnikord nii. Ja mis võlub lillede juures? Maa, millel elame, näitab sellest võrsuvate lillede näol oma kõige paremat ja kaunimat palet. Ja kui liigirikas ja värvirohke on lillede maailm tegelikult. Neid joonistades naudin ilu ja unustan ühtlasi oma mured. Üleüldse mulle meeldib loodus. Kas või nüüd sügisel puulehti joonistada, sest sügisestes lehtedes on tõeline värvide pidu. Kas olete oma joonistusi ka müünud? Ma ei joonista, et raha teenida, teen seda lihtsalt enda rõõmuks ja hinge kosutuseks. Ühtegi oma joonistust pole ma maha müünud, kuid ei salga, et tahan neid näidata. Tunnen rõõmu, kui mõnele mu tööd meeldivad. Mida te oma looduga taotlete? Tahan jagada seda ilu ja neid värve, mida mina näen, ka teistega. Tööd on mul lihtsad, naivistlikud. Panen igasse töösse midagi oma hingest ega arva, et seda tuleb teha üksnes külma ja kalkuleeriva mõistusega. Tarvis on ka südamega luua. Aga südamega tehtud tegusid jääb minu meelest aina vähemaks nii argielus kui kunstis. Kuid kõige paremini kukuvad välja ettevõtmised, kuhu on pandud nii südant kui mõistust. Kas looming aitab maailma parandada? Kindlasti mingil määral. Aga eelkõige tuleb olla inimene, kes oskab ja tahab ligimest mõista. Kuulun 1993. aastast sotsiaaldemokraatide ridadesse ja püüan kodanikuna anda oma panuse maailma paremaks muutmisesse, jagades ligimestega nende rõõme ja muresid ning aidates seal, kus suudan.
|
