Simuna mees Raivo Pruul leiab, et elu on kolme aasta jooksul pigem halvemaks läinud. Foto: Teet Suur

Eile möödus kolm aastat päevast, kui pärast kohalike omavalitsuste valimisi liitusid Väike-Maarja ja Avanduse vald; Tapa linn, Lehtse vald ja Saksi vald ning Tamsalu linn ja Tamsalu vald.

Endises Avanduse vallas - Simunas ja selle ümbruskonna külades - ringi käies kohatud inimesed arvasid, et elu on kolme aasta jooksul muutunud küll, kuid seda ei ole kuigi palju mõjutanud omavalitsuste liitumine.

Kulude kokkuhoid

Ometi olid paljud seda meelt, et ühinemine oli pigem positiivne, sest varem omavalitsuse töötajate palkadeks kulunud rahaga saab midagi kasulikumat teha. Just seepärast pooldas mitu selle kandi inimest ka regionaalminister Siim Kiisleri umbes kuu aega tagasi väljakäidud ideed, et üks maakond võiks ollagi üks vald.

Avanduse külas elav noor ettevõtja Märt Maadla ütles, et temal vallavalitsusse asja ei ole, asugu see kohapeal või Väike-Maarjas.

Maadla lisas, et on valdade liitumisotsusega siiski igati rahul. “Kuigi seda eriti näha ei ole, aga loodan, et valitsemiskulude pealt siiski on mingi kokkuhoid. Ametniku aastapalga eest saab ehk rohkem õpetajaid kooli palgata või aastas sada meetrit kõnniteed ehitada,” rääkis Märt Maadla.

Noormehe arvates võiks olla üks maakond üks omavalitsus, nagu on välja pakutud. “Sotsiaalteenused jääksid kohapeale ikka ning ega muud ju polegi siia vaja,” oli Märt Maadla kindel.

Varem Tallinnas elanud noormees tuli hiljuti tagasi kodukohta. “Maal on hea rahulik elada. Tegelen siin puiduettevõtlusega, annan inimestele tööd,” rääkis mees.

Maadla hinnangul on inimesed viimasel ajal hakanud linnast maale kolima. “Avanduse külas on kõigis majades elanikud. Kes on ära kolinud, on maja maha müünud,” sõnas Märt Maadla.

Avandusel tegutseb külaselts, toimuvad üritused, naabrid toetavad üksteist. “Mulle väga meeldib siin, kus on mu juured. Ainuke asi - maal elamiseks peab auto olema, bussidega liiklemist ei kujuta ette,” lausus Maadla.

Määri küla mees Andres Niinemets sõnas, et eks valdade liitumisega on üht-teist läinud paremaks, midagi ka halvemaks, aga üldkokkuvõttes on väikestel valdadel kasulik suurematega ühineda.

“Kas suured omavalitsused ka väikestega ühte heita tahavad, on iseküsimus,” arutles Niinemets.

Andres Niinemetsa meelest on maal väga hea elada. “Ei mingit müra ega kolinat, täielik vaikus. Olen elanud päris pikka aega Rakvere linnas. Ei kujuta küll ette, et peaksin sinna tagasi minema,” ütles Niinemets, kes arvas, et jutud maaelu hävingust on üle paisutatud.

“Siin Määris elanikkond pigem suureneb, kui väheneb,” hindas Niinemets ja lisas, et Simunas on poed olemas, kohapeal toimuvad peod ja üritused, rohkemat ei oska tahtagi.

“Muidugi, kui peaks bussidega liiklema, oleks keeruline,” ütles kaugsõiduautojuhina leiba teeniv mees.

Kõik kaob ära

Simuna elanikud Raivo ja Siiri Pruul leidsid esimese hooga, et kolme aastaga on muutunud see, et asutusi on veelgi kinni pandud.

“Siin ei ole enam mitte midagi,” sõnas Siiri Pruul, kes mais kaotas töö, sest põllumajandusettevõte lõpetas tegevuse ning inimesed koondati.

“Noored lähevad kõik ära, oma kuus poega ja tütar on kõik kodust lahkunud. Kes töötab Norras, kes Tallinnas, kes kuskil mujal. Kui oleks noorem, läheks siit ise ka ära - töökohti siin pole, midagi muud rõõmustavat ka mitte,” rääkis Siiri Pruul.

“Kultuurimaja trepp tehti korda,” tuli Raivo Pruulile meelde üks asi, mis on kolme aasta jooksul muutunud. Samuti meenutavad Pruulid, et eelmisel aastal paigaldati Hansapanga automaat, ehitati uus kõnnitee.

“Päris nii, et Simunas mitte midagi ei ole, ka öelda ei saa. Poode on meil mitu, sidekontorit pole veel ära kaotatud,” mainis Raivo Pruul positiivse poole pealt.

Mees arvas, et see, kui palju valdu omavahel liidetakse, ei mõjuta lihtinimese elu kuigivõrd, sest tegelikult pole vahet, millise nimega omavalitsus mõne teelõigu korda teeb või hoone ära remondib.

Lehtse rahvas on rahul

Lehtses elav ärinaine Olga Ivanova, kellele kuuluvad pandimajad Tapal, Sillamäel ja Tallinnas, oli seda meelt, et elu on kolme aastaga igati paremaks läinud.

“Meil on kultuurimaja väga ilusti korda tehtud. Näeb välja nagu uus. Teid on ehitatud,” tõi naine positiivsena välja.

Ta arvas, et kui veel Lehtsesse elektrirong ka käiks, võiks elu väikeses asulas lausa ideaalseks pidada.

Olga Ivanova rääkis, et kui ta viis-kuus aastat tagasi Lehtsesse elama asus, oli see paik justkui välja surnud. “Aga nüüd on siin kõik ilusaks muutunud. Inimesi on juurde tulnud, siin kohe tahetakse elada. Noored käivad rohkem kodus, et maal olla,” kõneles Ivanova, leides, et Tapa vald on asulasse investeerinud oluliselt enam kui varem Lehtse vald.

Aga ka inimesed ise on hakanud oma kodukoha eest rohkem hoolt kandma.

Olga Ivanova ütles, et maaelu meeldib talle väga ning ta ei saa aru, mis inimesi pealinna tõmbab - seal on tihe liiklus, palju autosid, kuid värsket õhku, mida hingata, pole.

Naise sõnul käivad inimesed peamiselt väljaspool kodu tööl ja liiguvad autodega, seetõttu ei ole ka probleem, et kohapeal on teenindusasutusi vähe ja tegutseb vaid üks toidupood.

“Kui inimene elab maal ja tal on auto, siis võtab ta kaupa sealt, kust tal on mugavam. Ning korraga ostetakse suurem kogus, et mitte tihti poes käia. Ise käime tavaliselt Tallinnas Keskturul - ainult leiva pärast, siin seda leiba pole, mida sööme. Peame kõiki kaupu hoolega valima, ka puu- ja juurvilju, sest peame ahve, kes tahavad head toitu,” jutustas Olga Ivanova, kelle sõnul saab esmavajaliku Lehtsestki kätte, ja eks ta külastab ikka vahel kohalikku poodi ka.

Ivanova näitas toaaknast kahte väiksemat tõugu ahvipoissi ning ütles, et sündinud on nad Tallinna loomaaias.

“Nad saavad siin maal õues jalutamas käia, linnas poleks see võimalik. Ega nad kaugele lähe, juba sellepärast, et hakkavad üksteisest puudust tundma,” rääkis naine, kelle arvates on pärdikud väga intelligentsed, ainult et nendega tegelemiseks kulub palju aega.

Pensionär Elga Karpa meelest polegi valdade liitumisega midagi väga olulist muutunud.

“Kui varem käisime ametlikke asju ajamas Paides, siis nüüd Rakveres,” sõnas ta. Naine lisas, et ametiasutusi külastada pole tal endal tarvis, kuid tervise tõttu on ta vajanud ravi, mis Rakvere haiglas on väga heal tasemel.

“Ega siin kohapeal midagi eriti ei ole. Kool on, kaupluses saavad mõned inimesed tööd. Meie inimeste tõmbekeskuseks, kus tööl käiakse ning sisseostud tehakse, on alati Tapa olnud,” pidas Karpa Lääne-Virumaa haldusalasse kuulumist pigem positiivseks.

Lehtse poe töötajad arvasid, et üks halb asi omavalitsuste liitumisega siiski kaasnes - töökohti jäi vähemaks, sest vallavalitsus kadus.

Aga üldiselt on elu pigem paremaks läinud: pikalt remontimata kultuurimaja tehti viimaks väga ilusaks, mis oleks väikesel Lehtse vallal ilmselt üle jõu käinud.

Ning kuigi see pole otseselt seotud valdade liitumisega, on võrreldes kolme aasta taguse ajaga Jäneda mõis üha rohkem lõõgastusvõimalusi hakanud pakkuma ning kultuuriüritusi korraldama.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5