Omaaegse punategelase Alfred Stamme mälestuskivi seisab Roodeväljal ASi Raktoom territooriumil. Kivi leidis firmajuht Meelis Toom prahi hulgast. Foto: Teet Suur

Rakverest pärit Heiki Koov on juba mõnda aega pühendanud oma vaba aja Lääne-Virumaal asunud või asuvate monumentide uurimisele, selle tegevuse tulemusena on tal nüüd veebiportaal, monumendileht ja kümme stendi okupatsiooniajal Lääne-Virumaale püstitatud punamonumentide, mälestuskivide, bareljeefide ja tahvlitega.

Lääne-Virumaa kokku umbes 300 monumendist oli punamonumente näituse koostamise ajaks teada 61, praeguseks on neist paarkümmend lõhutud või teadmata kadunud, mõni on ka teisaldatud.

Rakveres oli 14 punamonumenti, nüüdseks on neist säilinud viis.

Virumaal puudus huvi

Stendidel esitatud fotod ja jutud püüavad leida vastuseid küsimustele, mis puhul monumente pandi, kus need asuvad ja milline on olnud nende saatus.

Heiki Koov rääkis, et alguses oli tal plaan Lääne-Virumaad puudutav monumendinäitus üles panna kodukohas, kuid siin põrkas ta huvipuuduse otsa. “Virumaa Muuseumid ei olnud niisugusest näitusest huvitatud, seda võis aru saada asutuse juhi Ants Leemetsa jutust,” rääkis Koov, “ta ütles, et see pole atraktiivne ega huvita kedagi”.

Ka suhtusid mõned siinsed koduuurijad ja kohalike muuseumide vedajad Koovi tegevusse umbusuga.

Seevastu näiteks Väike-Maarja, Tamsalu ja Haljala muuseumis oldi abivalmid. Stendide trükiga seotud kulutustest kandis üle poole okupatsioonide muuseum ise.

“See näitus oleks võinud olla seotud ju ka Lääne-Viru kuuga riigikogus, aga mis sa teed,” laiutas Koov käsi. Riigikogu Virumaalt valitud saadikutest leidis võimaluse avamisele tulla vaid Marko Pomerants.

Ometi loodab Koov seda virulastele näidata sobiva asupaiga leidmise korral. Okupatsioonide muuseumisse jääb näitus üles kuni 19. detsembrini.

Vajalik väljapanek

Okupatsioonide muuseumi töötaja Martin Andreller ütles, et kuna näitus on alles avatud, ei oska ta külastajate huvi kohta suurt midagi arvata. Et praegu käib Vabaduse väljaku remont, siis pigem on külastajatel Tõnismäel asuvasse muuseumi raskem tulla.

“Siiski on näha, et tähtsamatel Eestit puudutavatel näitustel hakatakse aina rohkem käima. Eelmist näitust Vene vangilaagritest 80ndate lõpus külastati aktiivselt, enam oli just vanemaid inimesi,” rääkis Andreller.

Samas märkisid paljud, et nad lihtsalt ei suuda vaadata, see on nii raske.

“Vanemad inimesed, kes on nõukogude perioodi ise näinud, suhestuvad selliste näitustega paremini. Noored ei adu seda hästi, nad õpivad küll ajaloos, kuid neil puudub selle ajaga otsene side,” lisas Andreller. “Aga sellised näitused teevad asjad ka noorematele selgemaks.”

Heiki Koov alustas monumentide kogumist oma e-kataloogi jaoks paar aastat tagasi, kaasates selleks siinseid koolinoorigi, kelle huvi asja vastu jäi siiski üsna passiivseks. Ta on lasknud valmistada ka kaardipakid, millel kujutatud maakonna monumendid.

Tulevikus näeb ta võimalust kataloogida Eesti kõik monumendid. See nõuaks aga mitu miljonit krooni ja palju aega. Hobi korras sellist tööd teha ei saa.

Heiki Koov

• Heiki Koov on sündinud 1971. aastal Rakveres.
• Õppinud Tartu ülikoolis kaubandust-turundust.
• Töötab arvutialaste õppematerjalide koostamise, kirjastamise ja arvutiõpetajana TTÜs ja Lääne-Viru rakenduskõrgkoolis.
• Monumendikataloog asub aadressil www.monument.ee

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0