Eve Raja (paremal) tutvustas Ameerikast saabunud külalistele ka Rakvere linna vaatamisväärsuseid. Foto: Tairo Lutter

Projekti “Deliberating in a Democracy” (demokraatia läbimõtestamine - toim) eesmärk on ühesuguste õppematerjalide ja diskussioonidega edendada ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetamist ja suurendada õpilaste teadlikkust kodanikena.

Seekordseks teemaks oli üleilmse soojenemise vastase kokkuleppe sõlmimine. Õpilased arutlesid rühmades antud teemal ning samal teemal peetakse 24. aprillil telesilla kaudu ka konverents, millest võtavad osa nii Rakvere kui ka Denveri õpilased.

Denveris õpetajana töötanud ja nüüd projektis osaleva Jackie Johnsoni sõnul on eesmärk õpetada õpilasi kriitiliselt kuulama ja argumenteerima. “Oluline on protsess, mitte see, et lõpuks keegi debati võidaks,” rääkis ta.

Erinevad mured

Rakvere gümnaasiumi geograafiaõpetaja Eve Raja ütlusel paneb diskussioonil põhinev õpe õpilase rohkem kaasa mõtlema ja oma arvamust avaldama. Traditsioonilise õpetaja-klass suhte asemel tekib arutelu väiksemates rühmades, kus kõigil on võimalus oma sõna sekka öelda.

Ka ajalooõpetaja Heli Kirsi sõnul on õpilased muutunud nende diskussioonide käigus palju avatumaks ja julgevad oma seisukoha välja öelda.

Denveris asuvas Hinkley keskkoolis esimest aastat ajalooõpetajana töötava Corey O´Hayre´i ja tema kolleegi Dan Jarvise arvates on ameeriklastest õpilaste teadlikkus maailma asjadest teistsugune.

“Koolis on palju lapsi, kelle majanduslik olukord ja peresuhted ei ole sellised, et neil oleks aega või harjumust õhtusöögilauas maailma asju arutada. Ja nad ei huvitugi,” tõi O´Hayre´i näiteks. Tema hinnangul on mõnel juhul õpetajad rohkem vanemad kui vanemad ise, sest näevad lapsi enam ja neil on suuremad võimalused õpilase arengut mõjutada.

Jackie Johnson nimetas veel, et Ameerikas ei kuulu ajalugu ja kodanikuõpetus riiklikult eksamineeritavate ainete hulka, mistõttu jääb ka nende õpetamine sageli vaeslapse ossa.

Dan Jarvis peab olukorda Eestist erinevaks selle pärast, et Eesti koolides ei ole mitut rahvust ja kultuuri.

“Peale õpetamise tuleb tegeleda ka kultuuridest ja keeltest tulenevate probleemidega,” kirjeldas ta olukorda Ameerikas.

Eliza Hamrick Overlandi keskkoolist tõi võrdluseks, et koolis, kus tema õpetab, on üle saja rahvuse ja üle viiekümne koduse keele.

Uhke väike rahvas

Järgmise teemana, mida kõikide partnerkoolide õpilastega arutada, näeks Dan Jarvis vaesust, sest Ameerika koolides on see probleemiks. Paljud õpilased töötavad kooli kõrvalt ja peavad sageli oma peret ülal. Samuti on era- ja riigi rahastatavate koolide süsteemil palju mõjusid.

Kõik Eestit külastavad õpetajad olid meeldivalt üllatunud eestlaste heast inglise keele oskusest. Nad tõid välja mitu erinevust koolide vahel. Näiteks on meie 45minutilise tunni asemel mõnes koolis kas 100- või üle 50 minutilised tunnid ning vahetund kestab 5-6 minutit.

Lisaks märkasid nad kohe, et koolides pole igal õpilasel kappe kooliasjade tarbeks. “Meil on need väga olulised ja on lausa probleemiks, et õpilased on liiga palju oma kappide juures,” naeris Corey O´Hayre.

Eve Raja rääkis, et külalised rõhutasid mitu korda, kui tore on see, et nii väiksel rahval on oma keel ja kultuur ning nad on selle üle uhked.

Denveri õpetajad lahkuvad Eestist reedel. Enne külastavad nad veel Narva linna.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 4