Padjasõda või Vabadussõda? Ants Leemets lööb punastega lahingut Eesti iseseisvuse nimel. Foto: Teet Suur

Esialgu on Eesti veel sündimata. “Te olete sattunud Esimesse maailmasõtta,” kuulutab üle müra ja muusika sihtasutuse Virumaa Muuseumid juht Ants Leemets, püss õlal.

“Kell kaks, kahe minuti pärast, läheb esimene grupp välja, saadame sõtta,” annab ta aimu kohaletulnuid ootavast saatusest. Oma saatusest ei pääse maad ega inimesed.

Dialoog ajalooga

“Maavanem, kes sa olla tahad?” pärib Leemets. “Inglane,” valib Urmas Tamm.

Figuuridena mängivad sõja ja ajaloo sõlmpunktid läbi Saksamaa, Prantsusmaa, Austria-Ungari ja Venemaa. Püsti jääb vaid igavene sõdur Švejk.

“Eestlasi värvati sellesse sõtta üle 100 000 mehe, umbes 10 000 meest sai surma,” sõnab Leemets.

Tekib võimalus minna teise tuppa - Vabadussõtta - ehk lootus luua Eesti vabariik. Niiviisi, näppupidi ajaloos, pidades kesk mürinaid ja sosinaid dialoogi ajalooga, saab läbi käidud kõik enam kui üheksa aastakümmet.

“27. novembril ründab Punaarmee esimest korda Narvat jõuliselt, aga tänu Saksa vägedele lüüakse rünnak tagasi,” kõlavad lahingumüras Oliver Pageli selgitused ajaloosündmuste kohta.

Padjasõjas üldiselt surma ei saada, aga siin on asi tõsine. Sakslaste padi lendab Kuramaale. Narvas tuleb kommuun. Rakvere vallutatakse 16. septembril 1918 ja hakatakse läbi viima mahalaskmisi.

“Pange väed kiiremini liikuma, muidu tulevad järgmised väed peale,” kamandab Ants Leemets.

Eesti vabariik. Erakonnad ja kihutuskõned, Toompea ja kapsapea. Kokku- ja lahkumängud nagu tänapäevalgi.

“Meie riik on arenenud, kasvanud, kosunud, meil on oma parlament, oma erakonnad, on oma riik, rahvas ja kultuur. Siiamaani on Rakveres ühed kaunimad hooned, mis Eesti ajal ehitati: turuhoone, Ühispanga hoone, Rakvere gümnaasium, teater sai valmis. Inimesed olid rõõmsad ja nägid kenad välja,” tutvustab Kaja Visnapuu Eesti aega.

“Riik peab toetama põllumajandust, sest maa on ainus rikkuse allikas. Teeme lõpu tööstuse arendamisele põllumajanduse arvelt!” edastab Urmas Tamm Toompea nõlvalt Laidoneri-meeste pöördumise. Ja teenib aplausi. Tugevama, kui Raivo Riimi kehastatud August Rei.

Ajalugu justkui käiks ratasringi. Annaks aeg sellest vaid paremat saatust, kui ootab otsustajaid hele-tumeda ovaallaua taga aastal 1939. Kas hakata vastu või mitte? See küsimus jääb eestlasi igaveseks jälitama.

“Mõlemal juhul oleks juhtunud sama,” ütleb rahvast Siberi-teele juhatav Uno Trumm. Teekonda saadab selgitav tekst küüditamisest ja troikadest. Boris Kumm, Karl Säre ... Üle 10 000 inimese ... Mõni veeretab sõrmede vahel padrunihülssi, mõni troika surmaotsust.

Ning avaneb uks aega, kus osa meist on juba olnud: punased kaelarätid, pioneeririvistused ja maiparaadid, vimpel kommunistliku töö eesrindlasele ja rändvimpel rajooni paremale lüpsjale.

Ja siis taas Eesti. Akna taga tänane tõelisus: Eesti vabariik oma 90. aastal. “Sul laulan ma, mu ülem õnn, mu õitsev Eestimaa ...”

Tulevikuvalikuks on kolm visiooni. Kust läheb meie rada? Kuhu oskame selle suunata? Mida arvavad sellest tulevased põlved? Kui ...

Testiga tulevikku

Näitus võib lõppeda kolme tulevikuvisiooni juures, kuid on võimalik minna edasi õppeklassi ja kontrollida vastseid ajalooteadmisi testiga. “Väikestele on kõige lihtsamad,” lausus Leemets ja selgitas, et giidid tutvustavad näitust igale vanuseastmele erinevalt. Kui täiskasvanuil tuleb lugeda “mullide” taha peidetud dokumente ja laua taga langetada riigi saatust määrav otsus, siis kõige väiksemad näitusekülastajad kuulevad seal ruumis, mis on kallaletung.

Ants Leemetsa sõnul on Eesti vabariigi 90. aastapäeva tähistav näitus “Sünnist saadik Eesti” mõeldud kõigile ajaloohuvilistele alates viiendast klassist ning sellele on võimalus tellida giidiga ekskursioone. “Kõik saavad õhupalli ka,” lubas Leemets.

Näitust saab Rakveres Virumaa Muuseumide näitustemajas vaadata 10. maini.

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 0