Õpilased on kehalise kasvatuse tunnis metsas tehtava kepikõnniga rahul - palju vähem väsitavam kui jooksmine, vahepeal saab rajal hinge tõmmata. Foto: Arvet Mägi

Rakvere linna algkoolis ja Rakvere gümnaasiumis tütarlastele kehalise kasvatuse tunde andva Triinu Meriloo sõnul panevad lumevaesed talved paratamatult mõtlema, millise tegevusega tundi sisustada, kui ilm suuskade välja toomist ei soosi.

“Võimlaaegu ju napib ja siis tuligi selline mõte. Kepikõnd on uus asi ja lihtsalt proovime,” rääkis kehalise kasvatuse õpetaja kepikõnniideest.

Meriloo arvates on õpilased selle küllaltki hästi omaks võtnud, sest et siis ei pea ju jooksma.

“Saab kõndida, on rahulikum ega ole nii väsitav kui jooksmine. Ja ega jää peal jooksmine olegi suurem asi,” nägi Meriloo kepikõnni positiivset külge.

Tehnika olgu õige

Pealegi on Rakveres kepikõnniks head tingimused: suuremad lapsed suunab õpetaja Palermo metsa, väiksemad kõnnivad tammikus. Kuuekümne minuti jooksul läbitakse umbes neli kilomeetrit.

“Suusatamine oleks talvel ikka toredam, aga eks see kepikõnd ole varuvariant,” eelistaks Triinu Meriloo siiski suusatunde juhendada. Kepikõnnitunni jaoks lastelt spetsiaalseid keppe ei nõuta, kõlbavad täiesti tavalised suusakepid, millega saab korraliku töö teha.

Tunnis ei saadeta õpilasi siiski mitte ainult metsa lonkima, vaid kõigepealt näidatakse ette vajalik tehnika: kuidas peavad käed liikuma ja milline on nõutud kehahoiak. Pärast rajalt tulekut tehakse võimlemisharjutusi.

Sarnaselt Rakvere linna mõnele koolile on kepikõndi hakanud tundides praktiseerima ka Lasila põhikool, kus kogunisti kaheksa paari spetsiaalseid reguleeritavaid keppe selle tarvis muretsetud.

Kõik saavad osa võtta

“Käime ümbruskonna metsas kõndimas, arvestame tempot ja ka seda, et neid keppe ikka kasutatakse,” tutvustas Lasila põhikooli tütarlaste kehalise kasvatuse õpetaja Evelin Pähklimägi tunni käiku ja lisas, et õiget kõndimise tehnikat eelnevalt loomulikult tutvustatakse. Veerandi lõpus saavad tundides osalenud õpilased veerandi lõpus kehalises kasvatuses hinde “arvestatud”.

Evelin Pähklimäe arvates on õpetaja jaoks kepikõnnitundi isegi lihtsam teha kui suusatundi.

“Kepid on kooli poolt, suusad tuleb õpilastel endil muretseda. Kepikõnnitund on efektiivsem, sest kõik saavad osa võtta,” ütles Pähklimäe.

Et Lasila kant on suhteliselt künklik, liigub õpetaja sõnul kõndides isegi kiiremini edasi kui suusatades, neljakümne viie minutiga läbitakse umbes kolm kilomeetrit.

“Sama tunni raames teeme soojendusjooksu ja võimlemisharjutusi, rajalt tulles lihasharjutusi kas hantlitega või võimlemismattidel,” tutvustas Evelin Pähklimäe tunnis tehtavaid tegevusi.

Talvekaup seisab lettidel

Et talv on lumevaene ja suhteliselt soe, on talvevarustust ja lumetõrjetehnikat ning -vahendeid müüvad ettevõtted küllaltki raskes seisus.

Bauhofi aiaosakonna müüja Maili Tannbaum ütles, et nemad ootavad lund, et ometigi käivet saaks.

“Võtsime tehnika sisse, aga ei osteta, kõik seisab,” tõdes Tannbaum.

“Keegi ennetavalt endale ei osta, ainult kampaania käigus, siis kui poole hinnaga pakkusime, sest tegelikult on kogu lumekoristusvarustus suhteliselt kallis,” rääkis müüja.

Sporditarvete kaupluse Anome AS osakonnajuhataja Galina Mändla nentis, et suusad seisavad, küll ostetakse aeg-ajalt suusakeppe ja eile osteti koguni kelk.

“Aga massilist ostmist ei ole,” ütles ta. (VT)

Kas soovitad lugu teistele lugejatele?

Hinne: 5