| |
|
 |
Midagi on väga mäda. Sama mäda, kui lapse puhul, kes suitsu ostab.
Foto: Internet |
 |
Noored: Viis monoloogi ja üks järellugu. Suitsetamisest
31.08.2007 00:01
Madli-Minna Kivisaar
Kommenteeri | Loe
kommentaare
Jalutades tänavatel jäävad tihtipeale silma noored
inimesed, suits suus. Kord püüdsingi kinni viis noort, kes rääkisid mulle oma
suitsetamise kogemustest.
Sille (18) Enam ma ei suitseta, jätsin maha peaaegu aasta tagasi ja päevapealt. Minu ellu tuli üks armas inimene, kes tegi mulle selgeks, mis siin elus tegelikult tähtis on ja kui mõttetu aja ja raha raiskamine on suitsetamine. Koolis ja mu sõprade keskel on suitsetajaid palju, sellepärast oli ka mahajätmine raske. Tuge ma elukaaslaselt küll ei saanud ja ega seda polnud vajagi. Praegu olen veendunud, et enam ma suitsu ette ei pane. Olin 11aastane, kui sõbrannaga esimest korda suitsu proovisime - ta näppas enda onu taskust ühe sigareti. See oli vist lihtsalt huvi pärast. Tõsiselt hakkasin suitsetama 13aastaselt. Ei mäleta enam, palju päevas tõmmatud sai, aga kindlasti üle kaheksa suitsu. Vanemad said teada, kui olin suitsetanud kaks aastat, ja loomulikult tuli ka loeng. Minu arvates on see iga inimese enda asi, mida ta oma tervisega teeb. Ma ei õienda enda suitsetavate sõprade kallal, et nad maha jätaksid, see on ju mõttetu. Aga alaealiste suitsetamist ma ei salli. Mingid alla meetri lapsed tulevad tänaval vastu, suits hambus. See on jube! Mati (16) Jätsin suitsetamise maha, aga vahel harva ikka juhtub nii, et seltskonnas tõmban. Põhimõtteliselt kõik sõbrad suitsetavad. Kui seltskonda tuleb keegi uus, siis hakkab temagi suitsu tegema. Suitsetamine on mood ja enamik käib moega kaasas ja paljud langevad ka reklaami ohvriks. Ma ei mäleta täpselt, kui vana ma olin, kui esimest korda suitsu proovisin, aga vist 8aastane. Trepikojas üks poiss teadis, et mu isa ostab suuri suitsupakke, ja tahtis, et ma talle tooks. Viisin talle siis ühe paki ja ta pakkus mulle ka ning sealt see edasi läkski. Peamine põhjus, miks hakatakse suitsetama, on see, et keegi sul ees juba suitsetab, näiteks keegi perekonnas. Või siis sulle pakutakse suitsu. Ülejäänud faktorid (probleemid koolis ja isiklikus elus) lihtsalt aitavad sellele kaasa. Mulle üldse ei meeldi, kui tüdrukud suitsetavad, see on nõme, aga samas olen sellega juba harjunud. Öeldakse, et suitsetamine rahustab närve, kuid tegelikult tekitab vaid tunde, et rahustab. Kui sa teed suitsu, siis võtad hetke enda jaoks ja hingad rahulikult. Hetk iseendaga. Madis (18) Ei suitseta. Suitsetamine on mõttetu asi. Mulle ei meeldi ja ei leia põhjust, miks seda tegema peaksin. Perekonnas mul suitsetajaid samuti ei leidu. Suitsu proovinud olen ma ikka, olin siis vist 14aastane, kui esimest korda proovisin. See oli arvatavasti huvi pärast, sest sõpradest suitsetavad ainult paar tükki ja mind nad sellega ei mõjuta. Suitsetamise või mittesuitsetamise järgi ma omale sõpru ka ei vali. Koos sõpradega teeme vahel vesipiipu, aga harva, nii kord kuus ainult. Tüdrukud suitsetada ei tohiks, mulle üldse ei meeldi tüdrukud, kes suitsetavad. Ma ei usu, et inimesed suitsetamisest üldse midagi saavad. See jääb neile lihtsalt külge ja rahustab nende närve ning siis ei suuda nad sellest enam lahti öelda. Janne (18) Suitsetan vaid seltskonnas, sest seal tuleb aeg-ajalt isu suitsu teha ja siis ka teen. Muidugi ei juhtu midagi, kui mul pole võimalik suitsu teha, seega sõltuvust ei ole. Niisama üksi ma vahetundidel ja muul ajal kuskil nurga taga suitsetamas ei käi. See oleks mõttetu. Päris esimest korda proovisin suitsu 9aastaselt. Regulaarselt suitsetasin vanuses 11-12, siis vahepeal ei suitsetanud ja 7. klassis hakkasin uuesti tegema seltskonna pärast. Halbade sõprade pärast ma suitsu üldse proovisingi. Mulle ei meeldi, kui tüdrukud suitsetavad, ja tegelikult ei ole poolt, kui poisidki seda teevad. Tihti ei jäta ma ka mingeid märkusi tegemata. Mulle endale on samuti märkusi tehtud, seetõttu saan ma teistest inimestest aru. Kodus mulle loenguid peetud ei ole, kolm pereliiget suitsetab peale minu veel ning ka ema teab, et olen olnud aktiivne suitsetaja, kuid nüüd teen vaid seltskonnas. Hiljuti oli mul aastapikkune paus ja mu ema teadis samuti sellest. Minu arvates on oluline, et keegi vanematest teab minu halvast harjumusest. Siis on alati, kelle poole abipalvega pöörduda, kui asi käest ära peaks minema. Suitsetamine on halb harjumus ja kindlasti ebatervislik, aga kui seda kontrolli all hoida, siis on kõik korras. Mul on kahju noortest, kes on nii suures sõltuvuses, et iga päev muudkui suitsetavad. Minu arvates seltskonna pärast üks või kaks suitsu nädalas ei ole väga hull, sest kahjustada saab tervis seal seltskonnas ju niikuinii. Siiski arvan, et sõpru peaks väga hoolega valima ja probleemide korral ei tohi kohe kindlasti otsida lahendust sigarettidest või alkoholist. Martin (15) Enam ma ei suitseta, just hiljuti jätsin maha. Kooli ajal olen ma korralik poiss ja sellepärast loobusingi. Ega ma tegelikult ei tahtnud suitsetada, aga ei viitsinud ka varem maha jätta - suvel on selline teistsugune aeg. Sõpradest mul väga paljud ei suitseta, aga mõned ikka. Paljud neist on minust vanemad ja ma ei teagi, kuidas nad nüüd minu mittesuitsetamisse suhtuvad. Proovisin 11aastaselt, sest see tundus lahe. Keelatud asi oli ja selliseid asju ikka tahetakse proovida. Mingil ajal jätsin maha, aga siis hakkasin peol uuesti tegema ja nüüd siis lõpetasin ära. Ega ma tegelikult ei tahtnud suitsetada. Arvan, et noored hakkavadki suitsetama selle pärast, mille pärast minagi hakkasin - see tundub lahe ja on keelatud.
> Loe edasi
|