Rutja rahvas tahab ennetada polügooni rajamist
31.08.2007 00:01
Kadri Haavajõe, reporter
Katrin Kuljus, toimetaja
Kommenteeri | Loe
kommentaare
 UUS: Kaitseministeerium
plaanib rajada merele avatud polügooni, üheks võimalikuks asukohaks on Rutja.
Külaelanikud on polügooni vastu ja püüavad Rutja kasuks otsustamist
vältida.
Suurtükiväegrupi, õhutõrjedivisjoni ning mereväe
tarbeks loodava merele avatud polügooni ühe võimaliku asukohana seitsmest
võimalikust näeb kaitseministeerium ka Rutjat.
Kui Rutja külla tuleks
polügoon, siis mõjutaks see elu lisaks Rutjale ka Karepa ja Eisma külades.
Külarahval on informatsiooni polügooni kohta vaid nii palju, kui seda 18.
augusti Päevalehe artiklist “Merele avatud polügooni peamine asukohakandidaat on
küla Lääne-Virumaal” lugeda sai.
Sel nädalavahetusel plaanivad MTÜ
Karepa Selts ja MTÜ Eisma Külaselts koostada pöördumise Vihula vallavalitsusele
ja kaitseministeeriumile ning alustada allkirjade kogumist polügooni Rutjale
rajamise vastu.
Mais alustatud arendusprogrammi keskkonnamõjude
strateegilise hindamise (KSH) programmi koostaja, keskkonnaekspert Andres
Tõnisson kinnitas, et kuigi ajakirjandusest on Rutja läbi käinud kui kõige
tõenäolisem variant, siis on see ennatlik. Ka kaitseministeeriumi
infrastruktuuri osakonna juhataja asetäitja kohusetäitja Nele Loorents rääkis,
et hetkel toimub alles arendusprogrammi KSH programmi avalik väljapanek ning
alles selle dokumendi kinnistamise järgselt leitakse keskkonnaministeeriumi
poolt ekspert, kes hakkab võimalikke asukohti hindama.
Tõnissoni sõnul
on programmis välja pakutud vaid võimalikud kohad ja neid võib veelgi lisanduda:
Lääne-Eesti langeb tema sõnul kaitselade tõttu ära, Ida-Virumaal oleks nn vaba
ala Narvast Kundani, kuid sinna takistavad polügooni rajamist mitmed
logistilised küsimused.
Eisma küla elanik Laur Kaljuvee on võtnud oma
südameasjaks kohalikke elanikke võimalikust polügooni-ohust teavitada. “Minu
eesmärk on võimalikult varases staadiumis protsessi sekkuda – enne kui on
hilja,” rääkis Laur Kaljuvee.
“Maksumaksjana oleksin nõus pigem rohkem
maksu maksma, et kaitseväelased käiksid harjutamas Soomes. Minul ei ole midagi
kaitseväe oskuste paranemise vastu, aga kas see tulemus, mis annavad kaks
nädalat õppuseid kaitseväele, on suurem kui kohalike elanike elu? Arvan, et
mitte,” rääkis Kaljuvee ja viitas ka sellele, et loodava polügooni tsoon häiriks
laevaliiklust ning pärsiks väikesadamate arengut ja mõjutaks kalapüüki.
Ka Eisma Külaseltsi juhatuse liige Tiina Uutma leiab, et ajaloolisse
kalurikülla ja suvitusrajooni polügooni rajamine ei tuleks kõne allagi. “Juba
praegu härib nii inimesi kui loomi kaitseliitlaste paugutamine Rutja
lennuväljal, mis siis veel saab, kui tuleb polügoon,” on ta murelik.
Keskkonnaekspert Andres Tõnisson lisas, et isegi kui Rutja on parim
variant, ei tähenda see automaatselt, et polügoon sinna ka rajatakse. “Visiooni
võib hinnata. Kuid ilma maa omaniku loata pole kellelgi õigus seal tulistama
hakata.”
Tõnissoni kinnitusel on Kaitsevägi teatanud, et polügooni
kasutataks reaalselt umbes kaks nädalat aastas.
|
Vanemad uudised .